Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"segahakkliha" - 8 õppematerjali

Toitumis Päevik
5
rtf

Toitumis Päevik

Esmaspäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Leib, Tallinna peenleib 50 grammi 2. Või 10 grammi 3. Sink, suitsusink, sealiha 20 grammi 4. Mahl, aprikoosinektar 2 klaasi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Piimakaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Snitsel, praetud õliga 100 grammi 4. Morss, siirupist 1 klaas 5. Porgandisalat 50 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa: segahakkliha 300 grammi 2. Limonaad 500 grammi HILISÕHTUNE LISAPALA 1. Kohupiimakreem, R 2,5% 200 grammi 2. Õun 50 grammi Teisipäev: HOMMIKUSÖÖK - LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Valge kaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Porgandisalat 100 grammi 4. Mahl, täismahl keskmiselt 1 klaasi ÕHTUSÖÖK 1. Makaronid, keedetud 200 grammi 2. Ketsup 30 grammi 3

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
29 allalaadimist
Rasvad
2
odt

Rasvad

Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadus...

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Mina ja rasvad
1
sxw

Mina ja rasvad

Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Toon mõned näited ,milline on rasva sisaldus ainetes 100 grammi kohta: Õli, kookosrasv, searasv -100 g Seapekk -89 g Või, majonees - 80 g Sarapuupähklid - 63 g Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g Pop corn - 43 g Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas -35 g Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis -15g Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde

Keemia → Keemia
61 allalaadimist
Söömise keemia
18
docx

Söömise keemia

sinihallitusjuust, munakollane Emmental, valgehallitusjuust, 30 halvaa, suitsuangerjas Veisemaksapasteet, martsipan, juust, 25 lihakonserv Piparkook, kakaopulber, kana, 20 viinerid, keeduvorst Kreeker, hapukoor, avokaado, 20 soolaheeringas Sealiha, glasuurkohuke, kringel, 15 segahakkliha, sardiin tomatis VITAMIINIDE TÄHTSUSEST TOIDUS Ainevahetushäireid põhjustavad nii vaegus ja puudumine kui ka liig. Vaeguse ja puudumise põhjused: a) Toitumuslik ­ ühekülgsed toitumise tavad. b) Põllumajanduslik ­ põllumajanduse ühekülgne asend. c) Majanduslikud põhjused ­ vaegusest tingitud toitumishäired. d) Kahjulikud harjumused ­ alkoholism jt. e) Haiguslik seisund:

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Eksamiks õppimise konspekt
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A

Keemia → Biokeemia
335 allalaadimist
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus  puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A

Keemia → Biokeemia
11 allalaadimist
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis 15 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos ­ 2 tüüpi: a) desoksüriboos (omab ühte O2 aatomit vähem) b) riboos c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid:

Sport → Spordibiokeemia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun