hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit. 8) Head suhted suutis Eesti luua Rootsiga, mille ilmekas tõend oli riigivanema Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi 1928 aastal ja Rootsi kuninga Gustav V vastuvisiit. 9) Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis 10)Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma. 1
· ametnikud · üleujutused · talupojad · asevalitsejad · delta · veised, lambad, sead · vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD põhjused · püramiidid · inimese- ja · sfinks loomakujulised · palsameerimine · Amon-Ra
1932ndal aastal sõlmiti Nõukogude Liiduga mittekallaletungileping ning hiljem 1939ndal aastal sama leping ka Saksamaaga. Lõpuks loodi ka kauaoodatud Balti Liit. See liit aga kahjuks ei andnud maailmasõjas väikeriikidele ühti mõjukat liitlast. Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil varem ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Kuid sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Eesti majandus oli ikkagi olnud Vene majanduse üks osa. Selle põhjustas see, et keegi polnud paika pannud kindlat majandusreformi ja Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi. Tänu sellele arvati, et Eesti töötstusel on suur tulevik ja Eesti Pank jagas tööstustele lihtsalt laene, kuna tundus, et Eesti Vabariik kujuneb suureks tööstusriigiks. Suure löögi andis Eesti majandusele see, et Venemaa sulges oma turu ja tühistas lepingud
Üks ebaõnnestumise põhjuseks oli ka N Liidu üliterav vastaseis Balti Liidu moodustamisele. 8. Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga. 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti- Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda. 9. Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis 10. Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma.
Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada Jüütimaa seadustekogu ja "Taani hindamisraamatu", kindlustas nii keskvõimu, korraldas seadusandluse keksvõimu alla ja parandas maksustamist. Pärast ta surma algasid Taanis segadusteajad. Schleswig-Hamburg-Lübeck-Eesti-kaotasOrdule-Jüütimaaseadustekogu-Taanihin damisraamat Taani interregnum 1332-1340. (vt ka Maailma Ajaloo atlas). Eellugu: Pärast 1282 alla kirjutatud Vordingborgi akti said aadlikud endale esinduskogu Danehof. Kuningas Kristofer II (valitses 1319-1332) oli täielikult aadlike mõju alla, kes sundisid teda, aastal 1320, Danehofi pidevalt eksisteerivaks nõuandekoguks nimetama. Hiljem aadel pagendas Kritstoferi ja too suri võõrsil
annaabi.ee 
