Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse
lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Peetrile tihti kiik ja talvel jäämäed. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Esimesed kümme eluaastat veetis Peeter vürstliku suurpere noorliikmena, oma lastetoa ja teenritega Kremli palees, mis kujutas endast kambrite ja kabelite segadikku. Ainelises mõttes ei puudunud tal midagi. Tema sündi oli tähistatud pidusööminguga, kus pakuti tsaaripoja väärilisi maiuseid- riigivapi kujulist hiiglaslikku piparkooki, suhkrust parti, papagoid ja kotkaid, tervet suhkrust Kremlit koos jalaväe ja kahe torni kohal liugleva kotkaga, ning suurte liuatäite kaupa martsipani, külmutatud puuvilja, sukulaadi ja teisi maiustusi, millest osa kingiti külalistele koju kaasa võtmiseks. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest
olevat otsene tõlge inglise keelest (,codeswitching). Rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses on pealtnäha lihtne nähtus, kuid kas tegelikult toimub kõneleja teadvuses ümberlülitamine (switching), mis sarnaneb lüliti lükkamisega ühest asendist teise? Veel on kasutusel terminid code-ntixing, coda alterncition, code-shift, code- blend jne. Clyne nimetab niisugust segadikku ärevust tekitavaks, kuid ei suuda pakkuda midagi vastukaaluks. KKMi on seni võrdlemisi vähe tuntud ja seda on vähe rakendatud. On raske öelda, miks see nõnda on. Kuna Johanson on türkoloog, siis kasutas ta mudeli sõnastamisel türgi keele kontaktide näiteid, kuid sellegipoolest on KKM sõnastatud üldteoreetiliselt ja ka mitte- türkoloogile piisavalt läbipaistvalt. Seni on KKMi kasutatud enamasti türgi keelte kontaktide kirjeldamiseks
võimalus muudab nad õnnetuse üleelanutega ühesugusteks. (5) Kõikide hingi erutab võõras ja äkiline häda. Nagu linde kohutab isegi tühja võrkkoti hääl, nõnda heidutab meid mitte ainult löök, vaid ka tärin. Niisiis ei saa keegi õnnelik olla, kui ta neid pettekujutlusi usub. Sest õnnelik olla saab vaid kartmatu, kahtluste keskel elatakse halvasti. (6) Juhuslikkuste külge klammerduja loob endale määratu koguse seletamatut segadikku; ohutuse poole minejale avaneb vaid üks tee: põlata välist ja rahulduda aulisega. Sest kes voorusest midagi paremaks arvab või peale tema teistki hüvet võimalikuks peab, see avab süle saatusest külvatava püüdmiseks ning ootab rahutult tema saadetisi. (7) Kujutle endale järgmist: saatus korraldab mängud, jagades sellel surelike kokkutulekul auavaldusi, rikkusi, armu, millest osa kistakse
annaabi.ee 
