Kultuurilised erinevused (Näiteks ka keskajal leiti, et mustas surmas on süüdi juudid, kes mürgitavad kaevusid.) Olles sajandeid olnud rõhutud ja diskrimineeritud, olid juudid välja arendanud võime kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas. Askenazi juudid on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid Saksamaal, endise Austria- Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus. Praegu põhiliselt Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis. Sefaradi juudid on Hispaaniast ja Portugalist aastail 14921497 välja aetud ristimisest keeldunud juudid. Asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ning Osmanite riigi aladele. Hiljem on nad asunud Serbiasse, Bulgaariasse, kuid ka Süüriasse ning Palestiinasse. Stereotüüp kujutas juute omakasupüüdlike ja ahnete liigkasuvõtjatena, ihnsate maailma-valitsuslike ambitsioonidega rahameestena. (Mitmed rahvusvahelise haardega pankurite ja töösturite perekonnad olid juudid, nt. Rotschildid.)
(2012) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda eksituses olevaks juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning temast saab apostaat. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. (2012) Juudid jagunevad omakorda askenazi ning sefaradi juutideks, kellest esimesed moodustavad ligi 90% praeguse aja juutidest. Nende keeleks on jidis ja nemad on elanud varem või ka praegu Kesk-Euroopas (Saksamaal, Valgevenes, Ukrainas, Leedus, Poolas või endise Austria- Ungari aladel). Sefaradi juudid aga on Hispaaniast ja Portugalist ristimisest keeldumise tõttu välja aetud juudid. Nende peamiseks keskuseks sai Saloniki. Hiljem on nad asunud Serbiasse, Bulgaariasse, kuid ka Süüriasse ning Palestiinasse. Sefaradi juutide kõnekeeleks on
Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Ra...
vabameelne liberaaljuutlus. Judaismi koolkondadeks on ortodoksne judaism, koservatiivne judaism ehk Masorti judaism, reformistlik judaism ehk liberaalne judaism, rekonstruktsionistlik judaism. Ortodoksesse judaismi kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Hassiidid on juudi religioosne liikumine, mis ei sekku poliitikasse ning samuti hoiduvad nad igasugusest avalikust tähelepanust. Etniliselt jagunevad judaismi koolkonnad : askenazi juudid ja sefaradi juudid. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.
liberaaljudaism. · Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism · Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism · Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism Esseenid Hassidism Haskala Saduserid Seloot Variserid Etnilised jagunemised: askenazi juudid ja sefaradi juudid Juutide rass Juudi rass on europiidse suurrassi alarass. Juudid ei esine puhta rassina, vaid on idamaa ja eelaasia rassi segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu rahvad: assüürlased, babüloonlased ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi elemente. Sõna juut on tulnid heebreakeelest yehudi mis tõlgituna tänendab juudamaalane ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige
· Eid al-Adha ohverdamise püha Peale palverännaku (hadz) lõppu Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi põhja- Ida Euroopa . Jidisi keel segakeel tänapäeval Põhja ameerikas Sefaradi hispaania . ladin Edot Ha-mizrach iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204) Usk loojasse , kes on täiuslik ning kõige oleva algpõhjus Usk ,et jumal on üks Usk , et Jumal on kehatu
" k a u g e l p õ h ja s " " k a u g e l lä ä n e s " " id a r a h v a s " (a s k e n a z) (s e fa r a d ) P õ h ja - A a f rik a , L ä h is - I d a , A a s ia , K e s k - ja id a - E u r o o p a H i s p a a n ia T ü r g i , M a r o k o , A l z e e r ia Sefaradi keel on segunenud hispaania keelega. J U D A IS M O r t o d o k s id K o n s e r v a t iiv id L i b e r a a l id R e fo r m e e r itu d
annaabi.ee 
