Ø Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud Ø Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita Ø Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata Vaesus Ø Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks Ø Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistegakas teenitakse vähem või rohkem. Ø Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. Ø Süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist. Ø Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete
vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust kas teenitakse vähem või rohkem. Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist
Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: · Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks . Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . · Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust kas teenitakse vähem või rohkem. · Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. · Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste
aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab käputäie rikaste kätte koondunud rikkused. Koos era omandi kadumisega kaovad klassid, klassivõitlus ja riik, kogu maa ja tootmine
annaabi.ee 
