Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeria- piltide kasutamine võimaldab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema pii- ritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Pildiseeria järgi jutustuse koostaja saab stiimulit pidevalt ju- tustuse produtseerimise ajal vaadata ning seetõttu on ka pingutus väiksem (Karlep, 2003). Seeriapiltide alusel on võimalik luua nii vahendatud kui vahendamata jutustust. Käesole- va magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep, (2003) soovitab töös pildiseeriatega järgida järgmist struktuuri: 1. Alustada sissejuhatava vestlusega laste kogemuste aktualiseerimiseks. Seejärel piltide ükshaaval tajumine (iseseisev vaatlus, võrreldav teksti esmase kuulamisega). Järgneda võiks lühike vaba vestlus. 2
analüüsioskusele. Süntees on üksiklahenduste liitmine tervikuks. Kujundamist alustatakse koost lahtivõetud reaalsete esemete kokkupanemisest. 2. Järjestamine: oskus ülesande lõppeesmärgist lähtuvalt üksikosi õigesti järjestada. Probleemi või ülesande lahendamist soodustab lõppeesmärgile järk-järguline lähenemine, mis omakorda aitab õpilastel mõista, kuidas järjestada mõtteid ja luua seoseid (nt seeriapiltide või esemete valmistamise etappide järjestamine). 3. Võrdlemine: Enne kui laps asub võrdlema, peab ta suutma võrreldavaid objekte igaüht kirjeldada. Seejärel on vajalik võimalikult täpselt määratleda ja sõnastada võrdlemise aluseks olevad kriteeriumid (ehk mida võrreldakse). Alles nüüd on võimalik leida, mille poolest võrreldavad objektid sarnanevad, mille poolest erinevad, mille poolest on samasugused? 4
õpetada, kui number 7 on õpitud ja siis tulevad nädalapäevad. Samas neid nimetusi kasutame töös. Aega on raske õppida, sest seda on väga raske näitlikustada. Õpetaja võiks kasutada laste endi poolt tehtud tegevusi ajamõistete selgitamisel, nt hommikul tõusin üles, päeval olen koolis, õhtul lähen magama. Kui enda kohta oskab öelda, siis samamoodi paluda tal seletada, mida ema teeb sel ajal. Samuti aitavad seeriapiltide kasutamine, järjestamine. Seeriapiltide järjestamisel on see asi, et saab järjestada eri viisil. Laps peab andma adekvaatse vastuse, miks ta selles järjekorras paneb, kui on erinev sellest, mida sa oled mõelnud. Ajamõistete seletamisele aitab kaasa ka looduse vaatlemine. Millal on õues valge, pime, millal päike loojub, tõuseb jne. Kõige raskem on lastele mõistetav on öö. Nad ei teadvusta seda enda jaoks. Ta saab aru, et ta läheb õhtul magama ja tõuseb hommikul aga mis toimub öösel, seda ta ei tea.
Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal- dab pöörata laste tähelepanu mõtete järjestamisele ja teema piiritlemisele, samuti võimaldab see tekstide sisulist ja keelelist analüüsi ning tekstiloome harjutamist (Karlep, 2003). Käesoleva magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi
annaabi.ee 
