Seepia Seepia ehk tindikala on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia, kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. Kuidas seepiat süüa? Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse riisi või leivalõike, mille hulka
· Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed. · Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad. · Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. · Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. · Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. · Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. · Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. · Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. 16
Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on loomade perekonna, limuste hõimkonna. peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Tindikalaks nimetatakse Seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. 9 Koorikloomad
hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Seepia liigub pikkamööda edasi keha külgedel paiknevate uimede abil, mis lainetades teda edasi viivad. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast. Hariliku seepia värvus on poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni. Keskmine pikkus on neil 30 cm, kombitsate pikkus 50 cm. Seepia elab kuni 5 - aastaseks ning võib liikuda kuni 40 km/h. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. Seepial on harjumuspärane
annaabi.ee 
