Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu. Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab
seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid Mükoriisa ehk seenjuur taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid Hüüfniitjas pikk seenerakk Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid Heterotrooftoitub valmis orgaanilisest ainest Saprotrooftoitub kogu keha pinnaga surnud orgaanilisest ainest; lagundajad
alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur
Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur.
Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel.
annaabi.ee 
