lülipuit ja küpspuit Tüve ristlõikel on paljudel eristatav tumedam keskosa lülipuit Kasvavas puus on lülipuit mehaanilist rolli täitev surnud puit Küpspuit kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi keskosa surm ei kaasne tumenemisega. Ülejaanud osas, tüve keskosa puit vastab kõikidele lülipuidu tunnustele (niiskusesisaldus madal, vedelike diffusiooniomadused puuduvad, vastupidav seenkahjustustele jne. küpspuit ja maltspuit Maltspuit keskosa ei erine perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega. Küpspuit kasvava puu keskosa niiskusesisaldus on madalam kui perifeerses osas. Maltspuidus ja Küpspuidus keskosa surm ei kaasne tumenemisega. maltspuit ja väärlülipuit? Tüve ristlõikel on paljudel puiduliikidel eristatav heledam koorealune osa maltspuit. Kasvavas puus on maltspuit mehaanilist rolli täitev elav puit. Tumedamat tüve keskosa ei teki.
Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse. Ehituspuiduks kasutatakse harilikult okaspuu puitu, kuid ehituskonstruktsioonide jaoks valitud puidu aastarõngaste keskmine laius ei tohi eeskirjade järgi ületada 5mm, et tagada okaspuu sügispuidu osa küllaldane protsent. Sellisel viisil vähendatakse ohtu, et puit liiga nõrk ei oleks. Lehtpuuga võrreldes on ta ka vastupidavam seenkahjustustele, mõõdustabiilsem (tõmbub kuivamisel vähem kokku) ja korrosioonikindlam keemiliste ainete suhtes. Vaigukäigud esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%
annaabi.ee 
