Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid
LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung
ning on elutähtis) Liikidevaheliste suhtetüüpidega käib tüüpiliselt kaasas suur kommunikatsioon (semiootika jaoks väga huvitav) Mutualismiks nimetatakse liikidevahelist suhet, mis on kasulik mõlemale osapoolele (kooselu suurendab sümbiondi arvukust või sigimisedukust). Mutualistlikke suhteid on väga eritüübilisi ja erineva intensiivsusega lindude ajutistest segaparvedest kuni mükoriisa e seenjuure ja samblikeni (on füüsilises keskkonnas kogu aeg koos). Putukate ja õistaimede vaheline tolmendamissuhe füüsilises keskkonnas siiski lahus ning aeg-ajalt puutuvad kokku. Vaade, mida toetas Lynn Margulis: päristuumsed rakud olemuselt sümbiootiliselt (algselt organellid iseseisvad rakud). Sümbioidsed suhted põhinevad positiivsel tagasisidel. Ebasümmeetrilised suhtetüübid ammensalism ja kommensalism.
- Seened sisaldavad põhiliselt kiudaineid ning vett ja väga vähe toitaineid. Kuna nad on pigem ,,loomsed", hakkavad valgud roiskudes vängelt haisema. Orhidoidne mükoriisa orhideed ehk käpalised ei oma seemnetes varuaineid. Seemne idanemisel tekib seenjuur, kusjuures varuained saadakse seene kaudu mingilt teiselt taimelt (tavaliselt puud). Paljudel orhideedel arenevad seejärel rohelised lehed, kuid esineb ka liike, kes jäävadki toituma vaid seenjuure abil ega oma rohelisi taimeosi (parasiidid, saprotroofid). Muudest perekondadest on seene abil toituv taim seenlill (veidi teist tüüpi mükoriisaga kui orhideedel). Erikoidne mükoriisa esineb kanarbikulaadsetel ja seetõttu saavad need taimed asustada ka väga mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad;
annaabi.ee 
