Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org. poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut Silo on parem sööt, sest tema proteiinisisaldus on suurem kui heinal. 3) itaalia raihein (on vaja käsutada rohkesti lämmastikväetist)
1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1
Need on püsivad, universaalsed, Kõrreliste rohked seemne segud: Kuigi ristikud ei püsi üle 1 aasta võetakse seguse 4-5 kg/ha. Aitavad parandada esimese aasta saagikvaliteeti, suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust. Juured muudavad mulla aktiivsust, lämmastiku ja õhustamine. Turvasmuldadel tuleks segusse võtta võsundilisi liike, Keraheina heinasegusse talvekindlamad liigid. Kerahein muutub suuremate lämmastiku annuste juures talveõrnaks. Karjamaa puhul liike rohkem, Seemnesegud: Niidul liik 1. Liikide arv 3-5 2. Liikide suhe: 1 domineeriv liik 3. Kõlvinorm: 20-25 kg/ha. Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1
Suuremad näriliste toidu tootjad on Vitakraft ja Riga. Hiirtele ja rottidele võib anda ka koera närimiskonte. Lindude toit Lindude põhiliseks toiduks on seemned. On teraviljad, mille hulka kuuluvad hirss, kanaari paelrohi ja mitmesugused tangud, mis sisaldavad suhteliselt palju süsivesikuid ja vähe rasvu. Teisalt on õlitaimede seemned, näiteks kanep, päevalill, maa- ja seedripähkel. Nendes seemnetes on rohkem õlisid ehk rasvu kui süsivesikuid. Tavaliselt sisaldavad seemnesegud mõlemat tüüpi seemneid. Hirsiseemned on äratuntavad ümmarguse kuju ja kahvatukollase kuni punaka värvuse järgi. Kanaari paelrohu seemned on aga ovaalsed ja teritunud tipuga. Lemmikloomakauplustes on saadaval laias valikus maiustusi lindudele. Üheks selliseks on maiuspulk, mis on sarnane näriliste maiuspulgale. See on plokiks kokkupressitud seemned koos mee ja kuivatatud puuviljadega. Tuntuim kaubamärk on Trill. Akvaariumkalade toit
annaabi.ee 
