Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1. Esimene leht on terveservaline lihtleht; 2. Järgmised lehed on katkestunult paaritusulgjad.
traktorira-tastevahele peab mahtuma 2 vagu, mille vagude kaugus on väiksem kui traktoriratta all olev laius. Mahapaneku tihedus ja seemne kulu: Sõltuvalt seemnemug suurusest, põhiliseks kriteeriumiks on milline on netosaak (kogusaak- seemnekulu)Soovitavad erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine.
tastevahele peab mahtuma 2 vagu, mille vagude kaugus on väiksem kui traktoriratta all olev laius. Mahapaneku tihedus ja seemne kulu: Sõltuvalt seemnemug suurusest, põhiliseks kriteeriumiks on milline on netosaak (kogusaak- seemnekulu)Soovitavad erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug- use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine.
..60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7...10 °C (külma mulda soojad mugulad muguldumise oht); 3) seemnemugula suurus (mugula pikkus): piklik ja piklikovaalsel mugulal 29...55 cm, ümaratel ja ümarovaalsetel 20...60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud kõrvalekalle ei tohi ületada ± 2 cm, eri töökäikudel (puuteridadel) ± 10 cm; 5) mahapanekusügavus ei tohi ettenähtust erineda üle ± 2 cm; mahapanekusügavus (joon 5.10) on raskema ja keskmise lõimisega muldadel 5...8 cm, kerge lõimisega muldadel 10...12 cm;
annaabi.ee 
