b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist
põhimõttel. Sellest tulenevalt on siluril töösügavust piiravad seadised (tugirattad) ja tööseadiseks on lõiketeraga varustatud pruss või plaat, mille kaldenurk maapinna suhtes on muudetav. Silurina töötab ka kultivaatori, äkke käppade või rulli vms ees või järel. Iseseisva masinana kasutatav silur (tasandur) on agromelioratsioonimasin (põlluparandusmasin). 29. Külviviisid ja agronõuded külvile. Põllupinnaühikule külvatav seemnekogus peab olema selline, mis tagab võrsete optimaalse tiheduse. Erinevate kultuuride ja sortide puhul on see kogus erinev. Näiteks tuleb talinisu produktiivvõrsete optimaalse tiheduse saamiseks külvata (olenevalt sordist) 300...700 tera m2-le. 14 Joonis 5.1. Külviviiside
Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine
kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38 väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi
annaabi.ee 
