Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks. Eesnääre Kastanimuna suurune mehe sugunääre. Ümbritseb kusepõie kaela.
torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel · Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela
bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita
kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes (tsükliline küpsemine).
difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline –
Spermi pead kattev akrosoom sisaldab ensüüme, mis on vajalikud munarakku ümbritsevate katete – kiirpärja ja läbipaistva tsooni, läbimiseks SEEMNEJUHA Valendik tähekujuline, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest, mis on kõige kõrgemad hobusel Limaskesta katva prismaatilise epiteeli all paikneb sidekoeline proopria Epiteelis paiknevad ka basaalrakud (v.a hobune, lammas) Limaskestale järgnev paks lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja moodustub erinevates (piki-, ring- ja viltu-) suundades kulgevatest silelihasrakkude kimpudest Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav serooskest – võib sisaldada ka vähesel hulgal lihaskimpe PROSTATA Lisasugunäärmetest on kõikidel loomadel olemas isaskusiti algusosas paiknev paaritu eesnääre Eristatakse välimist, kompaktset eesnäärmekeha, mis täielikult või osaliselt ümbritseb eesnäärme hajusosa
annaabi.ee 
