järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla. Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet. Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik. 6
Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga
keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga
Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime. Teine taimla- ja seemnemajandusvaldkonna ülesanne on tarnida metsapuude seemneid kogu riigile, hallata metsaseemlaid ja säilitada seemnereserve. Tootvaid seemlaid on majandada umbes 200 hektarit. Lisaks olemasolevate seemlate hooldamisele tuleb pidevalt uuendada vananevaid ja seemnetootlusmahtu kaotavaid seemlaid. 2018. aastaks on planeeritud rajada uusi kuuseseemlaid kokku 75 hektaril ja männiseemlaid kokku 100 hektaril. Seemnereserv on vajalik, kuna metsapuude seemnekandvus allub ilmastikuteguritest tingitud ebareeglipärastele perioodilistele kõikumistele. Selle tõttu ei ole võimalik regulaarselt seemet varuda ja tuleb
annaabi.ee 
