a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013
Loomad vastupidavad ning sobisid taludesse ja mõisatesse. Küige suurem oli 50-ja 60-datel eesti punase tõu kujundamisel taani punasel tõul. Suurendati märgatavalt lehmade piima rasva- ja valgutoodangut ja kehamassi. Uueks komponendiks valiti angli tõug(esimesed pullid Tartus 1972.a). Anglil võrreldes taani punasega suurem piima rasvasisaldus, kui väiksem piimatoodang. 17. Eesti holsteini tõug ja aretuskomponendid 1998.a. 1976. aastast alustati seemendusjaamades USA-st imporditud pullide kasutamist. Kõige suurem edu oli piimatoodangus, udara kujus, veidi vähem jalgade seisus ja sõrgade kujus. Poliitilistel põhjustel oli import USA-st takistatud, toodi pulle Saksamaalt, Kanadast . Kasvas kiiresti holsteini veresus eesti mustakirjus tõus. 18. Eesti maatõug Eesti maatõugu veis on eesti rahva kultuuripärand. Seda veisetõugu peetakse eelmistel sajanditel
a nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime eesti holstein. EESTI PUNANE VEISETÕUG
Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. 10 VEISEKASVATUS Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti Holsteini tõug Punasekirju holstein Eesti punane tõug Eesti maatõug Pruun sviits Dzörsi tõug 11
annaabi.ee 
