Vähe on seda teraviljades ning loomsetes söötades. Selle vitamiiniga tuleks arvestada lindude söötmisel. Mäletsejaliste, hobuste ja isegi sigade (v.a põrsad) seedeelundites tekib mikroobide elutegevuse kaasabil küllaldasel hulgal K vitamiini. -karoteen - -karoteeni sisaldus vereplasmas korreleerub positiivselt progesterooni produktsiooniga, - -karoteen kiirendab esimest ovulatsiooni peale poegimist, - suurendab tiinestuvust esimesest seemendusest, - soodustab emaka taandarengut peale poegimist, - vähendab munasarjade tsüstide esinemissagedust B vitamiinid · Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad peamiselt mikroorganismid kellele nad on eluliselt vajalikud. Süntees toimub ka mäletsejaliste seedetraktis (eeskätt vatsas), mistõttu B-rühma vitamiinide olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust. Ka lihtmaoga loomad suudavad
urineerimine, lima. 4-7 päeva kestab ind Paaritus Tulemuse annab see paaritus, mis on tehtud vahetult enne ovulatsiooni. Kuid hobusel on seda raskem määrata. Ovulatsioon 24-36 tundi enne inna lõppu ja kestab ainult 3-4 tundi. Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja spermid hukkuvad 3-4 tunniga. Emakakaelas on leeliseline keskond ja spermid säilivad 8-10 tundi. Emakas aga juba 24 tundi. Kui mära ind on pikk siis tuleks teda korduvalt paarituda. Ja seda teha üle päeviti. On täheldatud et ovulatsioon toimub öösiti, seega tuleks paaritada varahommikul või õhtuti. Esimene paaritus II innapäeva õhtu või III innapäeva hommikul. Järgmine paaritus ülejärgmine päev.
saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15...18 kuud ja noormäradel 3. eluaasta. Isasloomade sugulise kasutamise algus võib olla isegi nooremas vanuses. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noor organism kasvab veel 2. ja 3. sigimistsükli jooksul. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad sugusead ja -lambad 2-aastaselt, veised ja hobused 4-...5- aastaselt. Seepärast tuleb arvestada söötmisel esimeste sigimistsüklite jooksul lisasööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on looma suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende
Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab pooleaastaselt. Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noorlehmade organism kasvab veel ka 2. ja 3. laktatsioonil. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad veised 4...5-aastaselt. Seda tuleb arvestada noorlehmade söötmisel, kus täiendavalt tuleb ratsiooni arvestada sööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on veiste suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head
annaabi.ee 
