Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik. Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu
noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub
esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEMENDAMISE VANUS eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööpäevane massiiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. Kahjuks see alati nii ei ole.
Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl
Lehm või mullikas tuleks seemendada 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65 % täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööpäevane massiiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. Kahjuks see alati nii ei ole
annaabi.ee 
