1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi
1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu, mis viis lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja
Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz
Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz
annaabi.ee 
