All-linna hoonetele olid iseloomulikud kitsad tänavad ning piklikud kinnistud, millega hoiti kokku ümbritsetud territooriumi. 15. sajandiks sai all-linnast jõukas kaubalinn. Selleks ajaks olid püstitatud kõik keskaegse linna tähtsamad ehitised: kirikud, kloostrid, gildimajad, kaubaaidad, raekoda, linnamüür koos kaitsevallide ja väravaehitistega. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn, mille keskuseks oli raekojaplats. Seegid Haigete isoleerimiseks asutati hospidale ehk seeke. Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna
(nunnad) 35. Kuidas oli tähendab, et 1866.ja 1877 aastal korraldatud hoolekanne Eestis vastuvõetud vallaseadus ja 29. Kuidas tegelesid enne 13-sajandit? linnaseadus- iga vald ja linn pidid hoolekande kloostrid? Hõimu liikmed hoolitsesid üksteise ise oma vaeste eest hoolitsema Loodi kloostrite varjupaiku, seeke, eest ja erilist tähelepanu said vanad hospidale pidalitõbistele, vigastele. inimesed. Pereliikmed hoolitsesid 42. Mida tegi Joomarluse Vanimateks neist peetakse seeke vanade eest ja Tallinnas valitses ja Auta Elust Pääsemise Selts? ehk vaestemaju, kus inimesed said Seltsi eesmärgiks oli joodikute selline kord, et kes hoolitses tasuta toitu ja peavarju
Esmakordselt mainitakse seda hoolekandeasutust Tallinna linnaraamatutes selgesõnaliselt alles 1334aastal seoses annetustega hospidalile ja Püha vaimu majale.Mõeldavasti on Püha Vaimu seegi asutamine Tallinnas seotud erilise,haigete ja vaeste hoolitsemisele pühendunud Püha Vaimu vennaskonnaga või selle tegevuse mõjudega .Nimelt rajas selle 1198.aastal paavst Innocentius kolmanda poolt sanktsioneeritud vennaskond kõikjal Euroopas,eriti Saksamaal,Püha vaimu nimelisi seeke ning haiglaid. AJALUGU Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju. Kõik teised hooned on ,kas ümber ehitatud või lammutatud,nii et tänapäeval puudubvähegi rahuldav ettekujutus mitte ainult seegiansambli hoonete arvust,vaid ka paiknemisest,kõnelemata nende algsest arhitektuurist. 1389. aasta sügisel täiendas raehärra Johan van Hervorde järjekortselt Pühavaimu asamblit uue seegimajaga
dadele leevendust saama. Ja usk tegi imesid. Enamikule eestlastest olid taolised asjad ja elamused tollal siiski veel võõrastavad ja halvakspandavad. Mõelgem või sõnale sant, mis on eesti keelde tulnud ladina keelest: sankt = püha. Kirik suhtus halastuse ja hoolitsusega vigastesse ja viletsatesse, keda usuti taevariigile lähemal seisvat. Kirikukoguduste arvel peeti ülal seeke - hospidale ja vaestemaju. Eksistentsialistlikule muinasusundile oli säärane filantroopia võõras. Ametlike kirikuvõimude saamatust usutõdede levitamisel kompenseerisid osaliselt munga- ja nunnaordud, kes rajasid siin oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma
annaabi.ee 
