redutseeritud 12%-lisele niiskusele tuli 475, immutatud olekus tuli 666 kg/m3 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele tuli 649 kg/m3, kuivatatud olekus tuli 460 kg/m3 ja redutseeritud 12%- lisele niiskusele tuli 473 kg/m3. Katsetatud hõredate aastaringidega puidu tihedus õhkkuivas olekus tuli 433 kg/m3 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele tuli 441 kg/m 3. Kirjandusliku allika järgi jääb standardniiskusel puidu tihedus männil, kuusel, seedril ja haaval vahemiku 450...600 kg/m3 [3] Katsetatud tihedate aastaringidega puidu survetugevus pikikiudu tuli õhkkuivas olekus 54,5 N/mm2 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele 54,3 N/mm2, immutatud puidul vastavalt 14,8 ja 33,3 N/mm2, kuivatatud puidul vastavalt 71,7 ja 71,3 N/mm2. Hõredate aastaringidega õhkkuiva puidu survetugevuseks tuli 37 N/mm2 ja redutseerides 12%-le tuli survetugevus 36,8 N/mm2. Graafik 1. järgi võib järeldada, et niiskussisalduse suurenedes puidu survetugevus
vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline
· Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks
> Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök),
Peensooni saab mõnevõrra paremini näha veega värskeltniisutatud puidu pinnalt. Vaigukäigud – ainult okaspuude ehituse elementideks. Torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne. Vaigukäigud on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena. Vaigukäike esineb rohkesti nt männil, kuusel ja seedril, lehisel vähem ja kadakal, jugapuul, elupuul puuduvad üldse. Nulul paiknevad vaigukäigud koores. Aastarõngaste eristatavus – suhteliselt selge okaspuidu (kuusk, mänd, lehis) puhul. Rahuldavalt määratav rõngassooneliste lehtpuude (tamm, saar, jalakas) puhul. Raskesti määratav hajulisooneliste (kask, pärn, pappel, vaher) lehtpuude puhul. (Säsikiired – kõigis puittaimedes leiduvad makroskoopilise karakteristikuna säsikiired. Need
..40 m/h. Vaigukäigud- torutaolised käigud, mis esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Ül juhtida ja suunata vaike. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Kui puit kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallakutel, nõlvadel) või domineerivate tuulte mõjupiirkonnas, on puutüvi pideva ühesuunalise koormuse all. Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul, kus oksa raskusjõud teda maa poole tõmbab, luues ka okste kinnituskohale spetsiaalse struktuuriga rakke.
annaabi.ee 
