transportimiseks. *Retseptorid- Vahendab infot raku ja väliskeskonna vahel. *Kaitse- Moodustubad veres kaitsevalgud- antikehad. Antikehad seovad endaga kindla singaalmolekuli- antigeeni. Eantikehaga kokku puutudes seondub antikeha sellega niing takistab sissetungja elutegevust. *Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats ja insuliin. Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse. *Liikumine- Täitedetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise võime. Valgud liigutavad ka organelle raku sees. Näiteks jagunevas rakus on just valguliste kääviniitide ülesandeks kahekordistunud kromosoomide lahutamine raku poolsustele. *Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul
aminohapete päevased keskmised kogused (Kaarma jt., 1992). Meeles tuleks pidada seda, et kala, liha, pähklid, kaunviljad ja piimatooted on küll valgurikkad, kuid võivad sisaldada ka rohkesti rasva. Seetõttu tuleks eelistada taist ning kerget linnuliha ning väherasvaseid piimatooteid (Fenwick, 2002). Kindlasti tuleb aga ka rõhutada individuaalse tarbimise varieerumise võimalust vastavalt kehalisele aktiivusele, harjumustele, maitsele, enesetundele ja seedmise iseärasustele. 1.3.3 Lipiidid Lipiididel on toidus suur füsioloogiline tähtsus rasvlahustuvate vitamiinide (K,E,D,A ja Q), steriinide, fosfolipiidide ja asendamatute, ainult toiduga saadavate polüküllastamata rasvhapete 6 linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992). Pika ahelaga polüküllastamata rasvhapped on eluliselt vajalikud loote närvisüsteemi, aju ja silma võrkkesta arenguks
Kiirustamise tagajärg viib meid mitmesuguste seedehäireteni. Seetõttu tuleb süüa aeglaselt ja mõnuga, närida toit korralikult läbi: suus hästi peenestatud ja süljega kenasti läbi immutatud toit on kasulik nii seedekulglale kui ka ainevahetusele tervikuna. Kõige kahjulik organismile ja ka kehakaalule on käigu peal söömine- üks amps siis, teine sealt. Kui juhtub olema veel kuiv toit, tavaliselt võileivad, on seedehäired peagi meid kimbutamas. 6.1 Retsepte seedmise korrastamiseks Rukkihelbepuder 2 kl rukkihelbeid 2 sl rosinaid 1 sl hakitud melissi 5 kl vett Puista rukkihelbeid ja pestud rosinad keeva vee sisse. Keeda vaiksel tulel 15 minutit. Söö putru mee ja piimaga. Porgandisalat 400 g porgandeid 3 sl mett 2 sl purustatud pähkleid 2 õuna 1 sl rosinaid 1sl sidrunimahla melissilehti Riivi puhastatud porgandid, sega mee ja sidrunimahlaga, lase kaane all veidi tõmmata. Lisa leotatud ja nõrutatud rosinad, riivitud õunad ja melissilhed
Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi. Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini-lõhustab valke, sisaldab lipaasi. Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine. Maomahla hakatakse eritama enne kui toit satub makku. Esimene reflektoorne faas e isefaas. Teine keemiline faas, siis kui toit on juba maos
annaabi.ee 
