· Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi. · Susivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lumfi.
Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud · maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel · maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõped süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine · maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed)
süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute,valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik.
valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred 9)maksa ja kõhunäärme ülesanded Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgatesteks Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valke, süsivesikuid ja rasv lõhustavaid ensüüme. 10)Makrotitainete lõhustumissaadused vesi,valgud,süsivesikud,toidurasvad IV SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud toiduained ja toitained? Toitained ja toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia 2.Millset oleneb ainevahetuse kiirus?
sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. On inimesi, kelle on väga tugev rasueritus, kuid see ei arene kunagi seborroiliseks dermatiidiks. On leitud, et üks põletikku soodustav faktor seborröadermatiidi korral on inimese nahal elav seen Pityrosporum ovale. Seda kinnitab ka hea raviefekt ketokonasooliga. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute
nukleiin-hapete, glükoproteiidide, immunoglobuliinide jt. bioloogiliselt tähtsate ühendite moodustamisest. Süsivesikud leiduvad peamiselt taimsetes toiduainetes, loomsed toiduained sisaldavad neid vähe. Looduslikes produktides leiduvad süsivesikud mono-, põlu- ja disahhariididena. Monosahhariididest on tähtsamad glükoos, fruktoos ja galaktoos, disahhariididest sah-haroos, maltoos ja laktoos. Polüsahhariide võib jaotada kahte alarühma: inimese seedetraktis lõbustuvateks e. seeditavateks (tärklis ja glükogeen) ja mitteseeditavateks (tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja protopektiin e. pektoos). Mõned autorid avaldavad arvamust, et pektiin ja mõnedes toiduainetes (kartulis, kapsas) sisalduv tselluloos inimese seedetraktis osaliselt siiski laguneb ja omastatakse organismi poolt. Mono- ja disahhariididel on magus maitse, mistõttu neid suhkruteks nimetataksegi. Suhkrute magusus on erinev. Kui sahharoosi (tavalise toidu-suhkru) magusust hinnata 100, siis samasuguse
annaabi.ee 
