Olemas ainult päristuumsetes rakkudes. On oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. Vana mitokondri sisse tekib mitu uut. Mitokondril ja kloroplastil on oma DNA! Vakuoolid olemas kõigis päristuumsetes rakkudes, suur tsentraalvakuool moodustub ainult taimerakkudes. Taimerakkudes moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust, vee ja toitainete varu, lõhustamisprotsessid. Seene ja loomarakkudes lipiidivakuoolid, varuained, hüdrofoobsete jääkide ladestamine. Algloomades seedevakuoolid, osomregulatoorsed vakuoolid (liigse vee ja ioonide eemaldamine). Rakukest taime ja seenerakkudel on , loomarakkudest ainult munarakkudel. Taimerakkude rakukestad kestad kõigil taimerakkudel, v.a. sugurakkude teatud arengujärgud. Ülesande : kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, ainevahetuse tagamine väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks
lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid) e) vanemates taimerakkudes toimuvad hüdrolüüsi protsessid 2. Loomarakkude vakuoolid on väiksed, neid on vähe ja sisaldavad lipiide a) noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus
c) Vesilahustuvate pigmentide kogunemine autotsüaanid (peet, mustikas) d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed. Neid on vähe. Sisaldavad lipiide. · Noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet · Vanemates rakkudes ladestusfunktsioon Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded:
ümbritsetud kanalikeste ja pilujate ruumikeste tihedat võrgustikku. Sõmerapinnalise võrgustiku pinnal on rohkesti ribosoome seal toimub valkude süntees. Golgi kompleks - on muutliku ilmega, võrkjas moodustis raku tuuma läheduses. Funktsioonilt kujutab Golgi kompleks endast reservuaari, kuhu kogunevad endoplasmaatilises võrgustikus toodetud ained. Lüsosoomid -on väga muutliku kujuga tillukesed põiekesed. Nad on rakusisesed seedevakuoolid, mis lammutavad rakuväliseid kärbunud rakuosakesi. 2.2. Raku eluavaldused Nagu kõiki elusorganisme, iseloomustab teatavate eluavalduste olemasolu nii on see ka rakkudel. Nendeks on: 1. ainevahetus 2. erutuvus 3. liikumisvõime 4. sigimine e. pooldumine 11 2.3. Rakkude paljunemine Rakkude peamiseks paljunemisvormiks on mitoos ehk jagunemisstaadium. Raku
kantsuk heveapues ja mürgid alkoloidid. Loomarakkudes: · Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes. · Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm
*vakuoolides toimuvad ainete lahustumisprotsessid. Loomaraku vakuoolid : - loomaraku vakuoolid on väikesed, ja neid on vähe. Vakuoolide ülesanded loomarakus : 1. neis sisalduvad varulipiidid(energeetiline tagavara) 2. Vanemates rakkudes kogunevad sinna rasvlahustuvad mürkained. Seenerakkude vakuoolid : *Vakuoolid on väikesed, kuid neid on mitmeid. *seenerakkudes on varulipiidid(energeetiline tagavara) Algloomade vakuoolid : 1. Seedevakuoolid(toitekublik) - tekib toiduosakese ja seedeensüümide seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende
o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad
annaabi.ee 
