jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest, osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, kaksteistsõrmiksooles toimub peamine osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi
2.7 Lanne Lanne ehk nimme on selja ja laudja vaheline kehaosa, mis toetub selgroo kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega. Pehme ja nõgus lanne on eksterjööri viga, mida tuleb aretustöös pidevalt arvestada. Lande piirkonnast saab head filee- ja rostbeefiliha, mispärast lihaloomadel eelistatakse pikka, laia, sirget ja hästi lihastunud lannet. 2.8 Kõht Kõht on loomal seedeorganeid sisaldav kehaosa, mida piiravad pehme kõhusein ja selgroo rinna-nimmelülid, osalt ka puusaluud. Kõhtu hinnatakse kuju ja suuruse järgi. Lihaloomadel on enamasti tünjas kõht, piimalehmadel heina- ja rippkõht, kiirushobustel kägi- ehk hurdakõht. 2.9 Laudjas Laudjas on loomadel tähtis kehaosa, sest sellega on seotud sugu- ja piimaorganid ning mahukad lihased. Laudjat hinnatakse laiuse, pikkuse ja sirguse järgi
meil vabaneda vanadest harjumustest ja muudab meid positiivsemaks. Topaas aitab meid julgustada, armastavamaks ja hellemaks muutuda. Pruun jaspis leevendab hirme ja süütunnet. (Struthers 2008: 71) 2.1.3 Päikesepõimiku vääriskivid Päikesepõimiku raviks kasutatakse peamiselt kollaseid vääriskive. Tsitriin mõjub kõige paremini seedehäirete puhul. Samuti aitab see vääriskivi eemaldada energiablokke ning vabastada meid kogunenud vihast. Kollane jaspis aitab tugevdada seedeorganeid ning õigesse kehapiirkonda 9 paigutatuna imeb see valu endasse. Tiigrisilm sobib kõige paremini põiepõletiku või teiste seedetraktiprobleemide raviks ning depressioonist vabanemiseks. (Struthers 2008: 72) 2.1.4 Südametsakra vääriskivid Südametsakra turgutamiseks sobivad roosad ja rohelised vääriskivid. Arbuusturmaliin aitab leevendada emotsionaalseid raskusi ning tervendada harknäärmeid ehk immuunsuse organeid.
1) Etanooli kasutusalad 2) Etanooli füsioloogiline toime (millest sõltub) 1) 80% etanoolist kasutatakse tehnilisteks vajadusteks, nt. teiste keemiliste ühendite tootmiseks, 20% aga alkohoolsete jookide valmistamiseks. Teda kasutatakse ka ekstraheerijana (taimedest toimeaainete eraldamisel), värvi- ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, ravimite tootmiseks ja ka sünteetilise kautsuki tootmiseks. 2) Tapab ajurakke, kahjustab maksa, magu, limaskesta, seedeorganeid jne. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjustaks. Toime sõltub kehakaalust, joodava joogi kogusest, tervisilikust seisukorrast jne. 1) Mitmealuseliste alkoholide mõiste. 2) Iseloomustada etaandiooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 3) Iseloomustada propaantriooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 1) Need on alkoholid, mis sisaldavad molekulis rohkem kui ühte hüdroksüülrühma.
tiheda sagedusega võnkumisi. Mõju: Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekivad mõne päeva jooksul tervisekahjustused nagu naha punetus, iiveldus ja oksendamine. 3000 mSv suurune doos võib põhjustada pooltel inimestel surma mõne nädala jooksul. JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE 1. Maade kadu prügimägede alla. 2. Keskkonna risustumine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele plastik ummistab loomade/lindude seedeorganeid. Nad takerduvad plastikusse ja hukkuvad. 3. Jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained. Anaeroobses keskkonnas tekib metaan, mis liigub pinnases: 50100 korda tugevam kasvuhoonegaas. Segaolmeprügi põlemisel tekivad CO, NOx, SO 2, HCl, tahm, raskemetallid, dioksiinid ja PCB-d. Osad neist põhjustavad vähki, kopsu-, neeru- ja närvikahjustusi, hormonaalseid häireid. Teised happevihmasid. CO2 kasvuhooneefekti. Probleemid, mis kaasnevad jäätmete matmisega: 1
annaabi.ee 
