Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjust...
aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed, müsli ning mitmesugused võileivad. Jookidest eriti piim ja jogurt, sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes. Võrreldes teiste söögikordadega, mõjutab hommikusöögi kogust ja valikut isu tunduvalt rohkem. Hommikune isu sõltub õhtusest söögist. Rohke ja hilise õhtusöögi korral on hommikul seedekanalis veel toitu, sest öösel ajukoore tegevus pidurdub, tarvilikke närviimpulsse seedeelunditele ei tule ja seedimine ning imendumine on väga aeglane. Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid
Liigne kehakaal soodustab vererõhu tõusmist ja kõrg- · kiudaineid ja toidu mikrokomponente, mis normali- vererõhktõve kujunemist ning on tõsiseks koormuseks seerivad kolesterooli ainevahetust. südamele, liigestele ja seedeelunditele. Lisaks suurendab Otsese vererõhku alandava toimega on küüslauk ja aroonia. liigne kehakaal ohtu haigestuda suhkruhaigusesse ja vähki. Kehakaalu hindamiseks kasutatakse kehamassiindeksit. Vähenda ülekaalu Kehamassiindeksi arvutamiseks jagatakse inimese keha- Kuna kõrgvererõhktõbi, ateroskleroos ja ülekaal esine- kaal tema pikkuse ruuduga:
Loomadel paistab see reaktsioon eriti välja, nt siilidel tõusevad okkad püsti. Inimestel see nii hästi välja ei paista. Kontraktsiooni vahendab alfa samuti. Silmaava ehk pupill laieneb, tänu pupilli laiendaja lihase kokkutõmbele. Ahendaja ja laiendaja (mõlemad olemas pupillil). Pupilli ahenemine mioos. Seedenäärmete sekretsioon väheneb, elundite motoorika aeglustub. Seedeelundite sulgurlihased (lihased, mis eralduvad seedekulgla üksikuid osi üksteisest) lõõgastuvad. Seedeelunditele on sümpaatilisel NS-l pidurdav f-n. Aeglustab motoorikat ja .. . Südamele on sümpaatilise NS-i erutusel stimuleeriv mõju. Südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete sagedus tõuseb, kokkutõmbed ise tugevnevad ja paraneb erutuvus ja erutuvuse juhtimine südames see võimaldabki kiiremaid ja tugevamaid kokkutõmbeid. Süda reageerib paremini, võtab erutust paremini vastu. Stimuleerivad mõjud südamele on vahendatud kõik beeta1adrenoretseptori kaudu. Beeta1blokaatorid,
10. Zen makrobioodikud pruun riis + taimetee. Taimetoitluse eelised: *kehakaal on normis, rasvumine väheneb; *hüpertoonia harv nähtus; *kolesterooli tase madal, väheneb südamehaiguste risk; *levinud tervislik eluviis, *odavam toit, * tekitab küllastustunde ja on kalorivaene; *teatud haiguste puhul näidustatud (kõrgvererõhutõbi). Range taimetoitluse puudused: *toitainete poolest liiga vaene, et tagada lapse normaalne areng ja kasv; *kalorivaene toit, lisakoormus seedeelunditele 13 13 sünteesitakse hulgaliselt seedeensüüme, suured ATP lisakulud; *probleemid raske kehalise töö puhul; *vähe asendamatuid aminohappeid; *võimalik süüa vajalik AH-te kogus, kuid on vaja 15% lisaenergiat, suur
söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), n efrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid mõjuda kahjulikult kardiovaskulaarsüsteemile, immuunsüsteemile, tundeorganitele (nägemine, kuulmine, maitsmine), seedeelunditele, endokriinsüsteemile, luudele ja lihastele, sidekoele. 3. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 4. Radoon