Triumfikaar 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jõudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevõtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid.
kosja, mõnitades tahtmatult kambris magavat õrnahingelist prouat. Huvitav oli vaatajal jälgida ka meeste omavahelisi suhteid: kord sõbrad, kord vaenlased, ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga. Filmi muudab huvitavamaks müstiline punapäine kaunitar, kelle rollis oli üldsusele vähetuntud Estonia teatri näitleja Renate Karhu. Punapea, kohalikelt saanud hüüdnimeks Lõke, oli nagu magnet meestele. Tema ümber sebisid nii rahulik muhulane Nurga talu peremees Ärni kui ka heernigalaeva mehed. Teine muhe ja tabavate ütlemistega kõrvalosatäitja oli lavastaja Sulev Nõmmik ise Aadu Kadakana, kes oskas öelduga alati nö i-le täpi peale panna ja filmi lõpuosas nii üleolevaid tallinlasi kui ka naeruseid vaatajaid üllatada: psühhiaater Aadu Kadakas! ... Kindlasti on neid inimesi, kes pärast filmi küsivad sapiselt: "Millist eetilist eeskuju võiksid anda kaklevad mehed või kisklevad naised
4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jôudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevôtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2
Kõige tähtsam pidu peeti ööl vastu 1.oktoobrit, kus otsustati kelle valdustesse läheb Peko uueks aastaks. Peko ei asunud ühes talus- ta vahetas oma kodu iga aasta ja tänu sellele tuli talupoegadel tema eest võidelda. Just sellel ööl sebisid talupojad ringi ja üritavad endalt verd välja saada, sest see kellel esimesena veri välja ilmub, saab Peko peremeheks ehk Peko papiks. Jumalaga seotud uskumused: Setukesed uskusid, et kus Peko on majas, seal talus on ka kõige suurem õnn.
minema, neid ,,kumamisi" panema ja riidu ajama VII - Nelipühad olid Eespere jaoks olulised, sest siis said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja neist said omad inimesed - Mehed arutasid omavahel sõnnikuvedamist ja otsustasid oma sulaseid teineteisele appi saata, raskest tööst sai lõbupäev, mille järel ka koos tantsu löödi - Kui päev kätte jõudis oli Eespere õuel kokku 8 hobust, kes töötasid vedasid sõnnikut ja kündsid seda põllule - Kaarel tegi teisepere Maile silma, sebisid, Kaarel tahtis Mai juurde ööseks minna, aga tüdruk puikles - Peremees ja perenaine olid rahul, et sõnnik küntud sai, ent kahju oli, et sõnnikut nii vähe oli VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud
4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jôudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevôtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2