Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausad, ühiskonna informatiivne autoriteet on kahtlemata meedia. Me ei planeeri reisi ilma, et vaataksime ilmajaama ennustusi, me ei lähe õue, kui me loeme ajalehest, et lähenemas on kümne aasta suurim torm ja me ei ületa kiirust, kui me kuuleme raadiost, et viie kilomeetri kaugusel seisab patrull. Kahjuks on sellel kõigel ka negatiivne tagajärg.
lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik. Nii et lõpp hea, kõik hea. Meedia täitis oma juhi rolli suurepäraselt. Sama populaarne teema, nagu praeguse aasta esimestel kuudel oli Rimi liha-sõda, oli eelmise aasta sügise algul väga kuum teema seagripp. Me kõik oleme talviti vahel haiged, olgu siis tegu gripi või mõne muu viirusega. Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas üsna palju aega, tundub järjest enam, et meediat kasutati ravimifirmade poolt väga oskuslikult ära. Ravimitööstus on teatavasti väga suur äri, kus liiguvad tohutud rahasummad
17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on paraku küll kõnealust taudi kirjeldada äärmiselt keeruline. Asi pole ainult selles et see gripp öeldakse koosnevat ühekorraga nii inimeste sigade kui lindude gripi segust. Gripiteema käsitlemise muudab tõeliselt raskeks hoopis asjaolu et taud võib osutuda niihästi laastavaks surmatõveks kui ka järjekordseks meediamulliks. Praeguseks on eriti internetis kõlama hakanud ,,terve mõistuse" skeptiline hääl
annaabi.ee 
