5,25" ja 3,5" FDD suurustest. Väiksemad kui 3,5" on populaarust kogunud turunduses ja/või on välja valitud erinevate tööstusgruppide poolt. ·8 tollised: 9.5 tolli × 4.624 tolli × 14.25 tolli (241.3 mm × 117.5 mm × 362 mm) 1979 aastal, Shugart Associates' SA1000 oli esimene selliste mõõtmetega HDD, mis suutis asendada 8" FDD-d. ·5,25 tollised: 5.75 tolli × 1.63 tolli × 8 tolli (146.1 mm × 41.4 mm × 203 mm) Selline väiksema mõõtmega koht, esimest korda kasutatud HDD-ga Seagate poolt aastal 1980, oli samas suuruses kui täies pikkuses 5¼-tolli diameetriga FDD ehk 3,25 tolli kõrge. See on neli korda paksem kui tänapäeva kõva- kettad mida kasutatakse. Suurem osa lauaarvuti kõvaketta mudeleid optiline 120mm kettastega (dvd või cd) on sama kõrge, kuid seda ei hakatud eriti ________________________________________ kasutama hdd´de valmistamisel. Quantium Bigfoot HDD oli viimane, kes seda kasutas 1990
Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
elektrooniline seade, mis töötleb või genereerib infromatsiooni vastavalt ette antud reeglitele. · Esimene elektronarvuti loodi 1941. aastal Konrad Zuse poolt. · Esimene personaalarvuti loodi 1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur
1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1948 Esimene transistor(Shockley) 1981 IBM PC, 32000 - esimene 32-bit prose (National Semiconductor), loodi SUN ja Compaq 1950 ERA 1101 1983 C++, turbo pascal, 1951 UNIVAC I
Liidesed: Liidese Tähis Tähis täpsemalt (inglise keeles) Shugart Associates System SASI Interface SCSI Small Computer System Interface SAS Serial Attached SCSI ST-506 Seagate Technology ST-412 Seagate Technology ESDI Enhanced Small Disk Interface ATA (PATA) Advanced Technology Attachment SATA Serial ATA Plaatide pöörlemise kiirused: Mida suurem on ketta pöörlemiskiirus, seda suurem on andmeedastuskiirus, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem
Millest sai ka alguse algne internetiühendus (INTER – NET/LIIDETUD VÕRK). 1963. aastal loodi keel ASII – Ameerika Standard kood. See on kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel
1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I "läpakas"). 1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft. 1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language". 1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 esimene 32-bit prose (National Semiconductor)1982 - loodi SUN ja Compaq(Canion,harris,murto).1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) kaudu;inteli 80386. 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis
installides on hea kiire ja hdd kõvaketta peale muud asjad nagu nt mängud. Videokaart - 1060 sellepärast, et rahuldab koik arvutis tegemise vajadused. Ise komplekteeritud arvuti (Tim-Jürgen) Protsessor: INTEL CORE i7-7700k 4.2GHZ 336 Jahutus: NZXT Kraken x62 137 Emaplaat:MSI B250 PC MATE 82,50 RAM: 16GB DDR4 Crucial Ballistix 168,90 Videokaart: ASUS ROG GEFORCE GTX 1080 8GB 642 Toiteplokk: CORSAIR RM750X 109 HD: SATA Seagate 1TB + SSD Kingston 120GB 45,36 /52 Korpus: NZXT H440 106
60 · Tarnija: Arvutikeskus OÜ · Tarneaeg: 1 6 tööpäeva Serveri andmed: · Protsessor - Intel Xeon Processor E5645 · Mälu 6GB pesade arv masinas 18 · Kõvaketaste maksimaalne arv 8 · Optiline sede Dvd ROM · Graafikakaart - Integrated ATI RN50, 64 MB video standard · USB pesad 6 · Laienduspesad - SD Card slot, ILO, PS/2, RJ-45, Serial, USB 2.0, VGA-out · Garantii 1 aasta Kõvakettad · Tootenimetus: SEAGATE HDD Server Constellation ES 7200 · Hind: 138.75 /tk · Kogus: 8 tk · Kogumaksumus: 1 110 · Tarnija: Arvutikeskus OÜ · Tarneaeg: 1 2 tööpäeva Kõvaketta andmed: · Maht 1 TB · Vahemälu 64 MB · Ühendus SATA III · Suurus 3,5´´ Kokkuvõte ja hinnang Kaamerate kogumaksumus on 8 220 eurot. Serveri maksumus on 2 052,60 eurot ja kõvaketaste maksumus on 1 110 eurot. Lahenduses kasutatavate seadmete kogumaksumus on 11 382,60 eurot
andmeid, kuid samas oli kordades odavam ja kergesti kättesaadavam kui andmekandja, mis valmistati USA mereväele. 1973. aasta lasi IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse isendi puhul kasutati sama tehnoloogiat mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastesse. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Selles seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30MB mudelit ja üks 70MB mudel. 1980. aasta valmistas Seagate kõvaketta kodukasutusse. Selle hind pole küll teada kuid kindlasti ei saanud seda lubada endale igapere nagu tänapäeval. Kõvaketta mahuks oli 5MB. Võrdluseks: sel ajal oli tipptehnoloogiaks IBM kõvaketas, mis suutis mahutada andmeid ühe GB, kuid samas kaalus jälle 250 kg ja oli külmkapi suurune. Kümme aastat hiljem, 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3.5" mis tänapäeval on saanud üheks enamlevinud standardiks lauaarvutites ja serverites. 1991
Emaplaadi pistik: 20 pin + 4 pin PCI Express: 8 x 6 + 2 pin Efektiivsus: 80 Plus Platinum SATA pistikud: 12 Kaal: 3.592kg · Hind 220,69 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 11 Kõvaketas Sandisk Ultra II 480GB 2.5" SSD Formaat: 2.5" Ketta maht: 480 GB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Lugemiskiirus/kirjutamiskiirus: 550 Mb/s Keskmine tõrketa tööaeg (MTBF): 1750000 hr · Hind 129 (,,Frog.ee") Seagate Barracuda 2TB 3.5" 7200RPM HDD Formaat: 2.5" Ketta maht: 2 TB Vahemälu: 64 MB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Pöörlemiskiirus: 7200 pm Andmeedastuskiirus: 210 Mb/s 12 · Hind 74,29 (,,PCSTO OÜ") Kuvar LG 31MU97-B Ekraani suurus: 31" 78 cm Resolutsioon: 4096x2160 Piksli suurus: 0.1675 mm Reaktsiooniaeg: 5 ms Kuvasuhe: 17:9 Vaatenurk: 178°/178° Paneeli tüüp: IPS Heledus: 320 cd/m2
andmeid, kuid oli kordi odavam ja kergemini kättesaadav kui see andmekandja, mis oli valmistatud USA mereväele. 1973. aastal laskis IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Konkreetse kõvaketta puhul kasutati sama tehnoloogiat, mis on laialt levinud tänapäeva kõvaketastes. Mudeli nimi oli 3340 ja hüüdnimeks ,,Winchester". Sellest seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980. aastal valmistas Seagate kõvaketta kodukasutuseks. Selle hind pole küll teada, kuid kindlasti ei saanud seda endale lubada iga pere. Kõvaketta maht oli 5 MB. Võrdluseks: sel ajaloli tipptehnoloogiaks IBMi kõvaketas, mis suutis mahutada 1 GB andmeid, kuid kaalus 250 kg ja oli külmkapi suurune. 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3.5" mis on tänapäeval saanud üheks enamlevinud standardiks lauaarvutites ja serverites.
Neid ei müüdud kunagi, vaid jagati laiali uurimustööks Ülikoolidesse. 1975. aastal võtsid Bill Gates (Microsofti omanik) ja Paul Allen litsentsi BASICule kui Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit.
IMB System/360, 1964 8 5. Neljanda generatsiooni arvutid Arvutite areng muutus üha tormilisemaks. 1971.aastal esitles Intel esimese mikroprotsessorit Intel4004, mille 2300 transistorit suutsid sooritada kõiki arvuti protsessori ülesandeid. Intel4004 leiutamine muutis arvutite tootmise lihtsamaks ja odavamaks, see omakorda aitaks kaasa esimeste personaalarvutite tekkele. 1976 valmis ühekaardiline Apple II, autoreiks Steve Jobs ja Steve Wozniak. 1980 valmistas firma Seagate esimese kõvaketta, mille suurus oli 5MB. 1981 valmistas IBM esimese PC ehk personaalarvuti, mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i. Samal aastal vamistas Adam Osborne esimene kaasaskantava arvuti. Hakati tootma arvutitarkvara ning mänge. Arvutite arv suurenes maailmas järsult, aastal 1981 oli see 2 millionit, 1982 tänu PC'le 5,5 miljonit, 1992 aga juba 65 miljonit. Arvuti mõõtmed jätkasid vähenemist. Suurenes sülearvutite populaarsus
Võimaldada kasutajal arvutis return sum; ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, 7.smto,python sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), Python Miks opsüsteem?Arvutit saaks programmeerida ka QDOS ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga programmi def sumto(n): tegemine palju raskem kui opsüsteemi olemasolu
! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid 1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, return sum; } asendada:1. eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas. 1980 – esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), 5.sumto,modula2 x.järeldus: mõni z on y. Aristotelese “kategoorilised väited”Iga b on a;Mitte ükski b
Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsess Protsess-ettemääratud sündmuste jada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel. Andmetöötluses ka ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg
Approximately 150 companies show products to some 4,000 visitors. Microsoft begins developing an 8086 version of FORTRAN. Apple Computer's Trip Hawkins negotiates a deal with Dan Fylstra of Personal Software to buy his company and VisiCalc for US$1 million in Apple stock. Apple's president refuses to approve the deal. Ross Perot asks Bill Gates about buying Microsoft. Gates recalls asking US$6-15 million. Perot recalls Gates asking US$40-60 million. Alan Shugart founds Seagate Technologies (hard disk maker), in Scotts Valley, Apple Computer begins work on "Sara", the code name for what will be the Apple III. Apple Computer releases the word processing program AppleWriter 1.0. Schlumberger Ltd. sells Heath Company to Zenith Radio Corp. for US$64.5 million. Automated Simulations releases Temple of Apshai for microcomputers. Niklaus Wirth invents the Modula-1 programming language.
annaabi.ee 
