kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele.
seadustele. Seadused suhestuvad piisaval määral õiguse idee komponentidega ehk loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis. Töö kirjutamise käigus luges autor erinevaid seadustekste ning õigusnormide analüüs hõlbustas oluliselt seadustekstide ning selles sisalduva õiguskeele mõistmist. Kasutatud materjalid R. Narits Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. J. Sootak. Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend. Tallinn 2016 Õiguse entsüklopeedia seminarideks koostatud seminaritööd R. Naritsa loengukonspekt (autori koostatud)
ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" Juridica 2000, nr. 2, lk. 113121; samas lk. 122130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" (http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%BCri_Uluots). Jüri Uluotsa 40-säilikuline isikuarhiiv piirdaatumitega 1927?1943 sisaldab tema kahe teadustöö Õpetus õigusest (1942?1943) ja Eesti õigusajalugu ([1941]) mustandkäsikirju ning seadustekste, mille väljatöötamisel J. Uluots osales (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). J.Uluotsa loenguid TÜ-s esindavad üliõpilaste koostatud ja paljundatud Konspektid (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). J. Uluotsa loenguid Rooma õiguse ajaloost, õiguse üldõpetusest ning Eestimaa õiguse ajaloost
Suurema mõjuvõimu saavutab põhjaeesti kirjakeel, lõunaeesti kirjakeel hakkab taanduma. 1. Eesti kirjakeel 19.saj I poolel Rosenplänter ja ajakiri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" Beiträge ajakirja andis välja 1813-1832 Rosenplänter. Rosenplänter tundis huvi eestlaste vaimse harimise vastu, asutas 1814 Pärnusse koolmeistrite kooli. Ta püüdis koostada eestlastele õppevahendeid (nt "Kirjutusse-lehhed" ja "ABD raamat"), on tõlkinud tarbe- ja seadustekste. Lisaks andis välja ka ilukirjandusliku koguteose. Ajakirja Beiträge ümber koondas Rosenplänter tolle aja Eesti mõjukaimate kirjanike ringi. Beiträge oli I Eesti-aineline teaduslik sariväljaanne, mida ilmus kokku 20 köidet, ligi 3400lk. Beiträges käsitleti kirjanduse, keele, folkloori, raamatuloo jm küsimusi. Beiträge oli algatuste ja mõtete esiletoomise period, mil väärati piiblikeele autoriteet, orienteeruti Soome suunas, rajati pinda tulevase ühtse eesti
annaabi.ee 
