Martin kogub toetajate allkirju avaliku pöördumisega. Aidake usuhullud koolidest eemale hoida. Usk 11 on mõistuse alistumine ja teadmiste kapitulatsioon ning sellel ei ole kohta koolis (muudes õppeasutuses, avalikussektoris jne)(Priit Kallas 2005). See avalik pöördumine näeb välja järgmine: Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole. Meie, allakirjutanud, pidades silmas Eesti Vabariigi Põhiseadust (§§ 12, 40 ja 41) [1] ja 1. jälgides elavat arutelu usu(ndi)õpetuse üle üldhariduskoolis, mille ainekava tööversioon [2] on ühekülgselt kristlusekeskne, sisult evangeliseeriv, teisi usutunnistusi
kui tuleb välja, et norm ei suuda ülesandeid täita, tuleks luua uus norm, jällegi läbides sama protsess. Õiguse efektiivsus sõltub teatud universaalsetest teguritest: õigus peab vastama reaalseteleõiguspoliitilistele situatsioonidele ühiskonnas e olema oma ajale vastav (igihaljas probleem), milline on konkreetselt õiguskaitseorganite tegevus. nt mida paremini suudab politsei ülesannetega hakkama saada, seda suurem on inimeste usaldus. Seadusloome ei tohi olla seadusloojate privileeg, millega ainult nemad tegelevad. Efektiivsete seaduste saamiseks tuleb kaasata sinna terve ühiskond. Ühiskonna kaasamine toimub erinevate huvigruppide huvide arvestamisega või nende lülitamisega seadusloome protsessi. Seadustes peaks kajastuma kõikide gruppide huvid. Kõik grupid ei ole konflikti- e läbilöögivõimelised. Ühtede gruppide häält võetakse seadusloojate poolt rohkem arvesse. See, kelle häält rohkem kuulda võetakse, sõltub huvigruppide konfliktivõimest
Kui tuleb välja, et norm ei suuda ülesandeid täita, tuleks luua uus norm, jällegi läbides sama protsess. Õiguse efektiivsus sõltub teatud universaalsetest teguritest: õigus peab vastama reaalsetele õiguspoliitilistele situatsioonidele ühiskonnas ehk olema oma ajale vastav (igihaljas probleem), milline on konkreetselt õiguskaitseorganite tegevus. Näiteks: mida paremini suudab politsei ülesannetega hakkama saada, seda suurem on inimeste usaldus. Seadusloome ei tohi olla seadusloojate privileeg, millega ainult nemad tegelevad. Efektiivsete seaduste saamiseks tuleb kaasata sinna terve ühiskond. Ühiskonna kaasamine toimub erinevate huvigruppide huvide arvestamisega või nende lülitamisega seadusloome protsessi. Seadustes peaks kajastuma kõikide gruppide huvid. Kõik grupid ei ole konflikti- e läbilöögivõimelised. Ühtede gruppide häält võetakse seadusloojate poolt rohkem arvesse. See, kelle häält rohkem kuulda võetakse, sõltub huvigruppide konfliktivõimest
seadused ja lepingud ,,ülimuslikuks kogu maal". 5. Põhiseaduse parandused 5.1. Põhiseaduse parandamise menetlus Sätestatud põhiseaduses. See protseduur nõuab nii osariigi kui ka keskvalitsuse algatust. Parandusettepanekuid saab teha kahel viisil: kas Kongressi mõlema koja 2/3 häälteenamusega või üldriikliku konventsiooniga, mille kuulutab välja Kongress 2/3 osariikide nõudel. Seejärel otsustab Kongress, kuidas parandused ratifitseeritakse: kas ¾ seadusloojate nõusolekul või konventsiooni ratifitseerimisel ¾ osariikides. Kõik 27 konstitutsiooniparandust (v.a 1) on tehtud Kongressi nõudel ja osariikide seadusandlikud kogud on need rat. Ainus erand 21. parandus. Ettepanek Kongressi 2/3 häältega, kuid rat osariikide konventsioonidega. Parandusprotsess on väga raske. Kahe sajandi jooksul on Kongressis tehtud enam kui 6000 k-i parandamise ettepanekut. Et põhiseadusse ametlik
annaabi.ee 
