talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde tõlgitud seadust ja vakuraamatuid 1805. a suvel. Erinevalt Liivimaa talurahvaseadusest jäi Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud. Rahutused puhkesid mitmes paigas, kõige tõsisemaks läks aga asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja
sisaldub vaieldamatult õigusnormis, mida peab täitma. Otsustaja on teadlik nii rakendatava õigusjuhendi kui ka juhtunud fakti detailidest. Otsus on sõna-sõnalt seaduse rakendamine. Rutiiniotsused on mehhaanilised, nende puhul ei ole võimalik kaaluda erinevaid lahendusvõimalusi. Nende kvantitatiivne ülekaal võib tekitada eksikujutuse, nagu oleks igasugune seaduse rakendamine samalaadne seadustähest kinnipidamine nagu rutiiniotsuse puhul, nii see asi aga ei ole. Seadusetekstis (nt pärimisõiguses) kasutatakse tihti terminit ,, ... kirjalikult". Võimalusi on mitmeid: dokument, dokument allkirjastatult, tunnistajate allkirjad jm. Taolisi juhtumeid nim. uurimisotsusteks. Neile on tüüpiline see, et ühtede ja samade asjaolude puhul rakendatakse rohkem kui üht õigusnormi, või see, et õigusnorm ise lubab rohkem kui üht tõlgendust. Teinekord võib tõlgendajat koormata ebateadlikkus. See võib puudutada niihästi õigusküsimust (rakendatavat
- täpsete ja rangelt piiritletud terminite kasutamine - seadusandja mõtte esitamine loogilises järjestuses, väljendatud mõtte viimistletus ja terviklikkus 33. Sõnastuse loogilisus - nii keeleliselt kui ka struktuurilt - Sätted tuleb esitada loogilises järjestuses 34. Sõnastuse lakoonilisus - Seadus peab olema võimalikult napisõnaline - Seaduse sõnastuse lakoonilisuse põhimõte keelendite arv seadusetekstis peab olema võimalikult väike - Üks peamisi selle põhimõtte rikkumisi on nn ületäpsustamine 35. Sõnastuse trafaretsus - üks ja sama mõte seaduses antakse edasi võimalikult ühes ja samas sõnastuses - Seaduse tekstis tuleb kasutada väljakujunenud keelendeid - Analoogilisi suhteid reguleerivates seadustes tuleb kasutada ühetaolisi grammatilisi ja süntaktilisi konstruktsioone 36. Sõnastuse üldarusaadavus
aastani. I osa nimetatud koodeksist käsitleb seisusliku omavalitsuse administratiiv-kohtuasutuste struktuuri, kompetentsi ja funktsioone kuni 1845. aastani. Kronoloogiline ja alfabeetiline märksõnade register puudub, kuid vajaliku seaduseteksti leidmist hõlbustab detailne sisuregister. Näiteks Liivimaa sillakohtute (Ordnungsgericht) kohta leiame sisuregistrist (2. raamat, I tiitel, 3. peatükk, I-VI lõik) paragrahvid nr 397-435, mille all on seadusetekstis antud sillakohtute koosseisu, kompetentsi, funktsioonide ja asjaamise kohta vastavad andmed. II osa nimetatud koodeksist käsitleb seisuste institutsioone ja nende õigusi (rüütelkonnad, linnad, vaimulikud). Ka siin võib detailse sisuregistri abil leida vastava teksti koodeksis. Kronoloogilised ja märksõnade registrid puuduvad. Näiteks rüütelkonna maapäevade (Landtag) kokkukutsumise, kompetentsi ja funktsioonide kohta leiame sisuregistrist (1. raamat, II tiitel, 2
annaabi.ee 
