3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus; 4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus; 5) toimida ennetavalt. 2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamisele. Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline
Põhiseaduslik alus I: edasikaebeõigus põhiõigusena sisaldub PS § 24 lg-s 5. EIÕK 7. lisaprotokolli art 2 lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigus kriminaalasjades. Konventsiooni sama artikli teises lõikes aga nähakse ette, et siseriiklikult võidakse kriminaalasjades EKÕ jätta tagamata esiteks vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants ... Põhiseaduslik alus II: RK PSJVK otsus 3-4-1-5-10: PS § 24 lg 5 on seadusereservatsioonita põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida
04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 24; 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23; RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01; samuti RKHKo 18.05.2000, 3- 3-1-11-00, p 3; 31.05.2007, 3-3-1-20-07, p 14). RKÜK on selle sama mõtte sõnastanud järgmiselt: „Sättes ei ole öeldud, millisel põhjusel tohib seadusandja seda põhiõigust piirata. See tähendab, et tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigusega, mida saab riivata teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks.” (RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1- 44-11, p 72.) Põhiseaduslikku järku õigusväärtused on põhiseadusest tõlgendamise teel tuletatavad, kusjuures lähtenormidena tuleb kõne alla iga põhiõigus või siis PS-s sõnaselgelt sätestatud (nt eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade) või mitmete sätete koosmõjus tõlgendamise teel
Seega piirab KrMS § 318 lõike 3 punkt 3 ka põhiseaduse § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud põhiõigust. 21. Formaalse põhiseaduspärasuse juures tuleb hinnata, kas piirang on kehtestatud kohase õigusaktiga, mis on kehtestatud menetlusnorme järgides, ning kas säte on õigusselge. Põhiseaduse§ 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusega, mis tähendab, et seda põhiõigust võib piirata mõne muu põhiseadusest tuleneva õiguse või väärtuse kaitseks ja piirang peab olema sätestatud seadusega. Samuti on reservatsioonita põhiõigus PS § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud õigus taotleda asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuse kontrolli. Käesolevas asjas on vaidluse all seadusega kehtestatud normid ja seega on piirang ses osas formaalselt põhiseadusega kooskõlas. Ka muus
annaabi.ee 
