ja kodanike vahel. Finatsõigus-rahanduslikud suhted.(PS 8 peatükk). Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusõigus võitluseks süütegude vastus ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Kasutab ta autoritaarset meetodit. Kohtu ja protsessiõigus sätestab kohtumenetluse korda. Autoritaarset meetodit. Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise. Puudub tsentralne aparaat õiguse tagamiseks. Rahvusvaheline eraõigus millise riigi õigust siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. Sõltumata subjektidest(riik , juriidiline isik või isik) reguleeritakse autonoomse meetodi abil. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid.
osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel c. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad d. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusperekond 11 Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
milline õigus on õiglane õigus? Otsides sellele küsimusele vastus, otsib õiguse filosoofia vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris. Õiguse filosoofia ei saa siinjuures mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. Lisaks sellele peavad õiguse filosoofi huvitama antud ajas ja ruumis kehtivad üldtunnustatud õigluse mastaabid. Need peavad huvitama nii seaduseandjat kui ka õiguse rakendajat. Seega ei ole õiguse filosoofia mingi „filosofeerimine“, vaid õiguse filosoof on seotud õigusliku tegelikkusega ja ta pakub omapoolseid lahendusi selle tegelikkuse õiglaseks edasiarenduseks. Konkreetne aeg võib luua võimalusi õigluse üldtunnustatud mastaapide leidmiseks, kuid küsimus õiglasest õigusest jääb alati püsima. I.2.2. Õe sotsioloogia kui Õe tunnetusviis
Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et 9 1) suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Mõnikord on nende erisuste tõttu seatud kahtluse alla rahvusvahelise õiguse kuuluvus siseriiklikku õigussüsteemi. Ent kõigile nendele erisustele vaatamata tunnustavad
annaabi.ee 
