lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ettenähtud eriline kord. Vacatio legis ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. MÄÄRUSED - Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tuleneb volitus e delegatsiooni küsimus. Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; Contra legem- määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. PS välistab contra legem määruste kui õigsuaktide kehtestamise, sest contra legem määrus muudab või tühistab seadust;
realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus ei ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. 23. MÄÄRUSED Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tulenen volitus e delegatsiooni küsimus. Generaaldelegatsioon e üldvolitus ( kogu võiosapädevus alatiseks) Spetsiaaldelegatsioon- e erivolitus ( pädevus selleks juhuks) Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- määrused on sellised , millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi
PS paragrahv 104 on konstitutsioonilised seadused. Peab olema vähemalt 51 poolt häält. President annab seadlusi ja dekreete, mis jagunevad erakorraliseks- ja hädadekreediks. Erakorraline dekreet: Nt mingis olukorras kuulutab välja sõjaseisukorra. Hädadekreet: Kui riigikogu ei saa enam kokku tulla ning Presidendil on õigus luua dekreete, sest Riigikogu pole. Valitsuse ning KOV organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid, seega oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. See volituse ehk delegatsiooni küsimus. Volitamine ehk delegeerimine tähendab ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile. 1) generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks);
Riigipea antav üksikakt on otsus. Otsusega: 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne. 51 Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus. Õigusteaduses tähendab volitamine ehk delegeerimine üldiselt ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile: 1) generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks).
annaabi.ee 
