Seadusandlus töökeskkond ja ergonoomika (0)

Seadusandlus I



Tallinna Tehnikaülikool                                                                                  TÖÖ NR 2:  SEADUSANDLUSE UURIMINE  Töö nr: 2 Seadusandluse uurimine Nimi: Simone Soomuste Kuupäev:
07.09.2021 Kaitstud: Töö on individuaalne!  TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis.  2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama:  Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee;  Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 
Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee  → Töötervishoid ja tööohutus
→ Õigusaktid Või Riigiteataja: www.riigiteataja.ee 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)
Ohutegur: Näited: Bioloogilised tegurid  Seened  bakterid  mürkloomad Psühholoogilised 
tegurid  ahistamine  vägivald  kiusamine Keemilised tegurid  toksilised vedelikud/gaasid  tuleohtlikud ained  pikema negatiivse mõjuga ained Füüsilised tegurid  raske füüsiline töö  pidevalt samad liigutused  sundasend Füüsikalised tegurid  Kiirgus  Müra  temperatuur 2. Milliste   töötajate   gruppide   kohta   kehtivad   erinõuded   töötervishoiu   ja   -ohutuse
alal?  Rasedad ja rinnaga toitvad naised, puudega inimesed, alaealised. 3. Kes on töökeskkonnavolinik ja keda ta esindab?  Töökeskkonnavolinik on töötaja, kes palgatakse ettevõttesse juhul, kui ettevõttes
töötab 10 või rohkem töötajat. Töökeskkonnavolinik esindab töötajaid. Töö-  1


Tallinna Tehnikaülikool                                                                                  keskkonnavolinik esindab töötajate arva- must ja seisukohti töötervishoiu- ja 
töö- ohutusealastel läbirääkimistel tööandjaga ning lahendab sellega seotud 
küsimusi.  Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks.
Kui palju töökeskkonna volinikke peab ettevõttes olema?  
Kui, ettevõttes on rohkem kui 10 inimest peab olema 1 töökeskkonnavolinik terve firma
peale.   Kui   ettevõte   on   suurem   ja   struktureeritud,   peab   igas   üksuses   olema   üks
töökeskkonnavolinik. 7. Kes on töökeskkonnaspetsialist? 
Töökeskkonnaspetsialist   on   töökeskkonna   teemat   teadev   töötaja,   keda   tööandja   on
palunud täitma töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid ning ta peab kontrollima, et
ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord vasaks õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused?
Ei loeta. 9. Mis on töötervishoiuteenus?
See   teenus   haldab   endas   erinevaid   spetsialiste:   töötervishoiuspetsialist,
töötervishoiuarsti,   tööhügieeniku,     töötervishoiuõe,   ,   tööpsühholoogi.   Nende
tööülesandeks on aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada
tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 11. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiu arst hindab töötajate tervisekontrollis töökeskkonna sobivust töötajale.
Perearst aga tegeleb isiku enda probleemidega sõltumata töökeskkonnast. 13. Mis on kutsehaigus? Kes diagnoosib kutsehaiguse? Kutsehaigus   on   tervisehäire,   mille   on   pikaajaliselt   töötades   põhjustanud   tolle   kutse
haiguste loetelus nimetatud töö- keskkonna ohutegur või laad. Kutsehaiguse diagnoosib
töötervishoiuarst. 15. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüsi koostamisel uuritakse töökeskkonna erinevaid ohutegureid, mõõdedakse
vajaduse korral erinevaid parameetrid ning hinnatakse riske, mis kaasnevad töötajale
seal   keskkonnas   viibides   tema   tervisele   ja   ohutusele.   Veel   sisaldab   riskianalüüs
tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel rakendatavad abinõud
töötajate terviseriski vältimiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava. 16. Kes viib läbi ettevõttes riskianalüüsi? Tööandja, kuid ettevõte võib ka selle teenuse sisse osta. 17. Kas ettevõttes, kus töötab alla 5 inimese, peab riskianalüüsi teostama? Jah, peab   Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 19. Millised on nõuded kuvariga töötamiskohale?   Tarkvara   väljatöötamisel   ja   valimisel   peab   tööandja   võtma   arvesse   kindlaid
põhimõtteid, mis on välja kirjutatud seaduses.  Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud
töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes.  Töötamiskoht   peab   olema   projekteeritud   ja   kujundatud   ergonoomiliselt.
Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend.  Märgid   kuvariekraanil   peavad   olema   selged   nii   ühe   rea   ulatuses   kui   ka
erinevates ridades   Kuvariga töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitatav lähtuda
Euroopa standardist EN 29241 2


Tallinna Tehnikaülikool                                                                                  20. Kui palju peab töötaja kohta tööruumis olema õhuruumi?   Vähemalt 10 kuupmeetrit 21. Kas tööruumis peab olema ventilatsioon? 
Olenevalt   tööruumist,   kui   töötades   eritub   ohtlike   aineid,   peab   töökohas   olema
ventilatsioon. Muudel juhtudel peab tööandja tagama piisava õhuvahetuse, mille tase
määratakse   võttes   arvesse   töötajate   arvu,   füüsilist   koormust,   seadmete   hulka   ning
tööruumi suurust. 22. Kui pikk peab olema puhkepaus kuvariga töötamisel? Puhkepaus, peab kestma vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 24. Millised   täiendavaid   ettevaatusabinõusid   tuleb   rakendada   kohtades,   kus jalakäijad kas ületavad liikumisteid või on jalakäijatel ja sõidukitel ühised teed ? 
Jalakäijate   liikumiseks   ja   kaupade   veoks   mõeldud   teede   mõõtmed   peavad   vastama
arvatava kasutajate arvule ja kasutusviisile. Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab
jalakäijatele   olema   tagatud   küllaldane   ohutu   liikumisruum   või   paigaldatud
kaitsepiirded.   Liikumisteed   peavad   olema   selgesti   märgistatud,   kui   see   on   vajalik
töötajate ohutuse tagamiseks. 25. Millises töökeskkonnas peab olema silmadušš?  Töökeskkonnas, kus kemikaal  või muu toksiline aine võib sattuda silma. Seal peab
kergesti   ligipääsetavas   ja   selgesti   märgistatud   kohas   paiknema   silmadušš
(silmaloputuspudel).  Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 27. Mis on ohumärguanne? Ohumärguanne on töökohal kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või
helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või
olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 29. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? Otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks
ning tuletõjemärkideks. 31.   Märgi missuguse ohutusmärgi liigiga (keelu-, hoiatus- ja kohustusmärk, evakuatsiooni- ja esmaabimärk või tuletõrjemärk) on tegu? Millele antud märk tähelepanu juhib?
Ohutusmärk Märgi liik Sõnum  Tuletõrjamärk Tuletõrjeredel Keelumärk Joogiks kõlbmatu vedelik Hoiatusmärk Laserkiirgus Hoiatusmärk Radioaktiivne aine 3


Tallinna Tehnikaülikool                                                                                  Evakuatsiooni   ja esmaabimärk Esmaabi Kohustusmärk Kanna kaitsevööd Kohustusmärk Üldine hoiatusmärk 30. Joonista/sisesta ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Selles ruumis  töötatakse  bioloogiliste
ainetega nagu bakterid, viirused jms! Tähista töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht
ettevõttes, kus on takistustega kokkupõrkamise
ning inimeste või esemete kukkumise oht! Laboris   on   kokkupuude   ohtlike
kemikaalidega   ning   õnnetuse   korral
leiad siit silmadušši!  Laos   liiguvad   nii   tõstukid   kui   ka   jalakäiad.
Jalakäijate tee asub siin piirkonnas:  Seda masinat on keelatud puudutada!   Ettevaatust, tegemist on ruumiga, kus asuvad
plahvatusohtlikud materjalid!  4


Tallinna Tehnikaülikool                                                                                    5

Document Outline

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas