kaubanduslepinguid ja Âlepinguõigust. V. Kõve kirjutab oma doktoritöös, et PICC reguleerib "oma preambula järgi üksnes rahvusvahelisi ärilepinguid (commercial contracts) Pooled võivad 1 PICC kohaldada oma suhetele kokkuleppel nn lex mercatoria põhimõttel". 2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)? Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega. "Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise eesmärgil) riikides, kus tsiviilseadused ei ole ajakohastatud ja kus on tekkinud otsene vajadus leida seaduse nüüdisaegse tõlgenduse allikad. Samas on Eesti enda seaduste puhul viidatud 2 mudelseadused olnud otseseks allikaks mitme õigusinstituudi kujundamisel." 3
ka võimalusi selle lahendamiseks. Oluliseks rajajooneks võib pidada siin 2002. aastat, kui Hollandis ka Belgias võeti vastu elu lõpetamise ja kaasaaidatud enesetapu seadus, mis muutis teatud tingimustel eutanaasia nendes riikides seaduslikuks protseduuriks. "Eutanaasia jääb viimaseks siiski võimaluseks neile inimestele, kelle elu pole haiguse tõttu enam muud kui lõputu kannatamine," ütles tervishoiuminister Els Borst enne eutanaasia legaliseerimisehääletust seadusandjatele. Eutanaasia lubatavuse või mittelubatavuse eetiline põhjendamine tugineb küllalt lihtsatele ja selgetele aluspõhimõtetele ning keskseks probleemiks on siin inimelu kuuluvus ning ka sellega manipuleerimise lubatavus. Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust
Selleks, et meenutada ideaale ja seda mida on peetud õiguslikust aspektist tähtsaks ja mis on kohaldatav ideedena ka tänapäeval. Värskendamise all pean seda silmas, et mingil hetkel ei pruugi õiguse arendamine enam tuua midagi uut, tekib seisak, ja siis on hea vaadata tagasi vanemate süsteemide poole, õppida nende vigadest ja kasutada nende süsteemide tugevusi, et arendada õigust ja õigussüsteemi tervikuna edasi. Esiteks on ülevõtmisest suur praktiline kasu, eriti seadusandjatele, kes hoiavad kokku aega, mis kuluks seaduste esialgsele produtseerimisele. Arvan, et lihtsamat teed minnakse, sest õigussüsteemid on vägagi sarnased vahetevahel ja ülevõetavaid seadusi tuleb vaid natukene kohendada. Ka Eestis on võetud ulatuslikult üle saksa õigusest. Leian, et oleme teatud eelkäijad (kellelt seadusi ülevõteakse) õiguses endale valinud just see tõttu, et kultuurilised erinevused on väiksed ja õigussüsteem lahendab antud päevakorralisi probleeme.
ihukaitse. Armee tuumikuks olid vabad talupjad, said teenistuse eest pärandatava maatüki. 11. sj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile). Justinianus surus maha Nika ülestõusu, lastes surnuks raiuda üle 30 000 inimese aastal 532. Võidukates sõdades vallutati uusi maid, nt Itaalia, Aafrika põhjarannik jms. Kaubandus tõi sisse tohutuid kasumeid (orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jms arvelt). Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054
Enim leiab viiteid Äripäeva ajakirjaniku Elo Oderese raamatule ,,Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini". Et eesti keelsena ei leidu hetkel ühtegi empiirikal põhinevat ülevaadet ettevõtte alustamisest. Loodab autor ühe alameesmärgina ka selle lünga täita.. Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogse uurimuse korraldamist märksa süstemaatilisemalt suurema valimi osas, et jõuda tulemusteni, mis oleksid abiks üheaegselt nii seadusandjatele kui ettevõtluse tugistruktuurile (nagu EAS, maakondlikud arenduskeskused jne). 6 ALGTEADMISED ETTEVÕTLUSEST Selle peatüki eesmärgiks on anda taustülevaade ettevõtlusest ja selle alustamise võimalustest, keskendudes äriideele, riiklikule abile ettevõtluses, ettevõtluse erinevatele vormidele ja läbikukkumistele ettevõtluses. Käesolev peatükk on vajalik, et uurimustöö lugeja saaks