Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seadusandjatel" - 4 õppematerjali

Jüri Allik-Kes kardab Virginia Woolfi-
2
doc

Jüri Allik „Kes kardab Virginia Woolfi?“

kuid laste väärkohtlemine on sellegipoolest taunitav. Kuna Kongressi liikmed ei vaevunud kurikuulsat artiklit lugemagi, sekkusid nad teaduslikku protsessi, millega tegelemiseks nad ilmselt piisavalt pädevad pole. Resolutsioon nr 107 aga näitab, et Ameerika on ammu lakanud olemast demokraatia lipulaev. Tsitaadid ,,Kui teaduslikud uurimistulemused lähevad lahku sellest, mida ühiskonnas valdavalt usutakse või milline on domineeriv norm, siis on seadusandjatel jälle põhjust neid tulemusi nimetada tõde moonutavaks rämpsteaduseks." ,,Terrorismi ja terrorismile kaasaaitamise määratlus on hingerabavalt ähmane ja lai ning selle alla mahub näiteks igaüks, kes lihtsalt annetab raha mõnele välismaisele organisatsioonile (olgu see IRA või abordivastane rühmitus), mis muude vahendite kõrval kasutab vägivalda, et seista vastu Ameerika Ühendriikide poliitikale ja rahvuslikele huvidele."

Eesti keel → Eesti keel
35 allalaadimist
Rahvusvahelise majanduse alused kodutöö
8
docx

Rahvusvahelise majanduse alused kodutöö

Ettevõtete aktiivne osalemine on kriitiline, kuna seadusandjad ja ametnikud tihtipeale ei mõista kuidas tarneahelaga kaubandus toimub ja kuidas poliitika seda mõjutada võiks. Peamine ülesanne tootmisahela nõukogul oleks koostada kava, et määratleda seadused mis on kõige kahjulikumad tootmisahela toimimisele. Nõukogul oleks tarvis välja selgitada mida tuleb teha, et ettevõte saaks jätkata ilma suuremate kahjudeta. Äriringkond aitaks ametnikel ja seadusandjatel jõuda lahenduseni. Kokkuvõtlikult leiab autor, et tarneahelaga kaubandus pakub väikeste sissetulekutega riikidele uusi võimalusi saada osa „globaalsest tehasest“. Selline kaubandus toimib paremini väiksemate sisekaubanduse kulude puhul, mis on oluline eeldus sellises kaubanduses osalemiseks. Rahvusvaheline koostöö on nii riigile kui ka ettevõttele vajalik, et vähendada reguleeriva poliitika mõjusid tootmisahelale. Seega tihedam koostöö avaliku ja erasektori

Majandus → Rahvusvaheline majandus
16 allalaadimist
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

tundis end 1992. aastal teatud määral kammitsetuna. Eestis ongi vaieldud selle üle, kas Meri on kõik need üheksa aastat suutnud püsida parlamentaarse demokraatia raamides. "Mina kuulun nende hulka, kes on veendunud, et venitas ta mis venitas neid põhiseaduses sätestatud piire enda jaoks laiemaks või pikemaks, aga üle neist ei astunud. Ta jäi parlamentaarse riigi presidendiks, kellega, tõsi küll, meie vähekogenud ja sageli uljalt isemeelsetel seadusandjatel ei olnud kerge toime tulla. Enamik seadusi, mis Meri Riigikokku parandamiseks tagasi saatis, osutusidki puudulikuks," tuletab Soosaar meelde.Välispoliitika oli ta lemmikvaldkond. Siin on saavutused sedavõrd silmapaistvad, et neid on olnud nõus tunnistama ka tema poliitilised vastased. Ühelt poolt on Lennart Meri oma eesmärgi saavutanud. Lk 14 Eesti ei ole kindlasti enam see võõrvõimu ikke alt äsjavabanenud riik, kes uudistab

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
17 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias. Spencer ülistas üksikisikut. Tegude taga pole mitte keegi teine, kui vaid ühiskonnaliikmed. Nt keel ­ kust tekkinud? Ühiskonnaliikmed olid selle leidnud oma huvides. Samas seadusandja aeg-ajalt kuritarvitab seda keelt. Kust tulevad sobimatud seadused? Seadusandja peab ühiskonda taignatükiks, millest saab vormida oma tahtmise järgi mida iganes. Ühiskond aga ei ole selline plastiline, tuleb arvestada eripärasid. Teda häirib see, et seadusandjatel pole spetsiaalset ettevalmistust. Darvinismiga seoses: ühiskond peab arenema vabalt, kellelgi pole õigust sekkuda toimuvasse. Liikmed peaksid saama tegutseda vabalt, kuid peaksid arvestama, et nende käitumine ei läheks vastuollu teiste huvidega. Riigil võiks olla öövahi roll ­ sekkuda siis, kui midagi viga on ja ühiskond magab. Riik ei peaks kedagi toetama ­ ei tohiks olla haigekassasid jne. Bioloogiliselt on vastuvõetamatu toetada nõrgemaid tugevamate arvel. 2. INIMÖKOLOOGIA

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun