õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava
-lähtub riigist, (kannab autoritaarset iseloomu) -täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik -üldkohustuslik käitumisreegel -annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused -formaalselt määratletud reegel Õigusnormide liigitamine: Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme(seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga). Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid. Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite
reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik. Tegemist ühe kõige varasema kokkuleppega, teisalt kajastuvad veel 17 saj talurahva väljaandmist reglementeerivates seadusaktides. Ligi ürit ka selgeks teha millal on teada 1 korda kui on hakatud tp tagasi nõudma ( allikate järgi) 1415 a kaasus kus viljakontuur nõuab tagasi irukontuuri põgenenenud tp.Maavaldajal oli õigus saada kompensatsiooni . 16 sajandik son mõsnikud hakanud saama ebaregulaarseid makse hakanud nõudma. Sellega ühelt poolt tuleb eristada tegelikku elu ja õiguslikke seisundit. Mõisnikul oli tõepoolest õigus oma suva järgi seda teha, eriti just abiteokohustus Õigused puudusid
Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. Alus: Veeseadus § 262 lg 5, § 263 lg 6, § 29 lg 1-4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 17 § 6 lg 1-2 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 6 lg 1-3 + Lisa 2: "nõutud kaugused" kehtivates seadusaktides Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik
ei andnud. Temperatuurist olulisemalt mõjutab hallituste kasvu suhteline niiskus (niiskuslisa (vt. Joonis 9.11 vasakul), (vt. Joonis 9.11 paremal), niiskustootlus, õhu veeaurusisaldus, temperatuur), õhuvahetus (ventilatsioon, hoonepiirete õhupidavus). Keskmine niiskuslisa üle 6 g/m3 ja siseõhu suhteline niiskus üle 60 % põhjustab seeneeoste koguhulga kasvu õhus üle soovitusliku 500 PMÜ/m3. Mitmetes seadusaktides ja standardites loeb välja soovitusi või aktsepteerimist Eesti tingimuste jaoks liig kõrgele õhu suhtelisele niiskusele: „Tervisekaitsenõuded koolidele“: Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070 %; „Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad“: Suhteline niiskus peab olema (aasta ringi) 40-60 % (lubatud ka 70 %); „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“: Ruumide
annaabi.ee 
