riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam. Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV volikogul, ja OV täitevorganitel (valla- ja linnavalitsustel). Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ja teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Avaldatakse Riigi Teatajas. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt)
Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid. 9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi. Nad annavad normatiivsete aktidena määrusi ja mittenormatiivsetena volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Juriidiliselt jõult on nad madalamad seadustest, seadlustest ja Valitsuse määrustest. KOV'i määrused ja ostused peavad vastama kõrgemate seadustega. 10.Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Õigusaktide jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja erineb sõltuvalt õiguasakti liigist ja tema kohast õiguasaktide süsteemis. Seadus jõustub 10'dal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi
Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted) Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus) Doktriin (rahv.vah õiguse normide tõlgendamine teadlaste poolt) 13. Välislepingu mõiste
seadustega. Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. 24 4. Määrused – määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Võib kohata ka määrusi, kus pole õigusnorme. Ka määrusi saab seadustes ja seadlustest eristada selle järgi, kes välja on andnud. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusallikas on vaid siis, kui on siiski õigusnormi sisaldav määrus. 5. Käskkirjad – liigitub kaheks. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes
annaabi.ee 
