1.C Propelleri libisemine on positiivne kui propeller avaldab veojõudu ja negatiivne kui propeller pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7
d) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus võrdub nulliga e) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus samapidie 5. Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horisontaallennu reziimiga a) reeversi ja tuuleveski reziimis b) autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm d) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk e) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja sama kohtumisnurk 7. Lennuki pööriselisel laskumisel on: a) sisemise tiiva kohtumisnurk väiksem kui välimisel tiival,takistusjõud aga suurem
Seega toimib tiiviku automaatne kaitse tugeva tuule korral ülekoormuse eest. Vääratusreguleerimise eeliseks on lihtsus, kuid puuduseks reguleerimise väiksem täpsus ning sellest tulenevalt ka tuuleelektrijaama väiksem väljundvõimsus ning kasutegur (tuule kasutustegur). Vääratusreguleerimist kasutatakse tänapäeval enamiku keskmise võimsusega (100...600 kW) tuuleagregaatide juures. Kallutusreguleerimise korral muudetakse tiiviku labade seadenurga suurust vastavalt tuule kiirusele ja koormusele. Kasutatakse nii keskreguleerimissüsteeme (nt. firma "Vestas" agregaadid), kus tiiviku kõigi labade kaldenurka reguleeritakse ühesama mehhanismi abil, kui ka eraldi ajameid iga laba kallutamise jaoks (nt. firma "Enercon" agregaadid). Kombineeritud vääratus-kallutusreguleerimise korral reguleeritakse väiksema tuulekiiruse juures kallutusreguleerimise ning suurema tuulekiiruse juures
(noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Esiamortisaator Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide haardejõudu tee ja sõiduki vahel. 2.3 Tagaamortisaator Tagasilla vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: · Silm / silm tüüp · Silm / vars tüüp · Vars / vars tüüp · Vars / risttapp tüüp 2.4 Gaasiamortisaator 1. Kaksiktuub madalrõhugaasiamortisaator .
pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikikalle. Positiivse pöördtelje pikikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikikalle suureneb, välimise oma aga väheneb. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 46 Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine, mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem. Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Sageli muutuvad ratta ühe seadenurga reguleerimisel ka ülejäänud seadenurgad. Näiteks rattakalde reguleerimisel muutub tavaliselt ka pöördtelje külgkalle. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 47 Pöördtelje pikikalde reguleerimine muudab rattakallet, pöördtelje pikikallet ja kokkujooksu. Kokkujooksu reguleerimine muudab aga roolitrapetsit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 48 Ratta seadenurkade muutumine vetrumisel
Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused? Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral. Reguleerimisel tuleb jälgida, et mõlema liigendi pikkuste vahe ei ületaks 1,5 mm, muidu tekib kokku- või lahkujooks. Käändtelje seadenurga reguleerimiseks on ette nähtud amotrisaatori püstmikul all osas asuvad reguleerimismutrid. 1.4. Rattalaagrid Nii ees kui ka tagasillas on kaherealised kuullaager tüüpi rattalaagrid. Tagasilla laagrid on vahetatavad koos rattarummuga(sele15). 9 Sele 15. Tagumine rattalaager[9] Sele 16. Esimene rattalaager[10] 1
· Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. 2.2 Jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori peamised erinevused: Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide haardejõudu tee ja sõiduki vahel. 2.3 Gaasiamortisaatorid See amortisaator sarnaneb tavalisele amortisaatorile, ent kaks olulist elementi on täiesti erinevad: - Reservuaari ülemises osas on õhk asendatud lämmastikuga (inertne gaas), mille rõhk on 2.5 kuni 8 baari ja mis sisestatakse üksainus kord tootmise käigus. - Amortisaatori korpuse ülaosas olevat kolvivart ümbritsev kaelustihend on väga eriline. Tal
. 2.3. Millised on jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori Amortisaator peamised erinevused? Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide Tavaline vedrustus koos amortisaatoriga haardejõudu tee ja sõiduki vahel. MacPherson Vedrualusega amortisaator amortisaator Vedrualusega amortisaatoriga MacPherson amortisaator
annaabi.ee 
