6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2. sdistati Kongressi ja valitsust vimu kuritarvitamises 3. tekkisid maffia rhmitused millega ei kaasnenud ainult alkohooli sissevedu vaid ka tapmised, narkokaubandus jne.. 4. suurimaid maffia ristiisasid oli Al Capone kes oli ostnud ra paljusid riigiametnike ja tema sd ei suudetud kuidagi testada 5. lks vangi mitte maffia asjade eest vaid selle esst, et jtis riigile maksud maksmata President Roosevelt ja uus kurss. 1. 1932. aastal valiti Roosevelt presidendiks 2. rakendas valitsemises oma uut kurssi 3
La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lppedes tieliku lbikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse
Gurth (Cedricu teener) ngi, kuidas nad minema viidi. Gurth rkis Locksley Robinile loo ra ja siis Robin kogus oma armee kokku ja nad lksid nendega stta. Bois-Guilbert huvitus Rebeccast. Tehti plaan, kuidas saada paari inimest tagasi. Gurth lks lossi ja vahetas Cedricuga riided ja Cedric sai tagasi minna oma rahva juurde. Nad hakkasid kik seal sdima ja siis see loss lks plema. Lossist psesid kik vlja. Maurice de Bracy anti Mustale Rtlile vangiks. Rebbeccat sdistati, et ta olevat nid, sest ta aitas Ivanhoed, kui see lamas lossis haigelt. Toimus ka viimane vistlus. Seal vitlesid Ivanhoe ja Bois-Guilbert. Ivanhoe vitis sellegi, kuigi ta ei oleks tohtinud videlda, sest ta polnud veel pris terve. Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Rebecca ja Isaac rndasid mda Hispaaniat, kus Rebecca ravis haigeid. Mis puutub Ivanhoesse, siis tema teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust. Vga pnevustpakkuv raamat
Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda
Kige enam meeldis mulle koht, kus krahv esimesi kuid prast pikka vangisolekut Pariisis oli ja endale elamist ning spru soetas. Krahv Monte Cristo on ks parimaid raamatuid, mida ma olen lugenud. Ma soovitan seda kigile, kes ei pelga pikka lugemist. Krahv Monte-Cristo I Alexander Dumas Karmen Vainu Romaani tegevus toimub 1815.aastal Prantsusmaal. Peategelaseks on Edmond Dantes, kes oli kaubalaeva ,,Pharooni`` trimees. Ta sattus heksateistkmne aastaselt vangi, teda sdistati Prantsusmaa reetmises. Edmondil oli vaenlasteks Fernand ja Danglars. Fernand oli Edmondi kallima Mercedese nbu, kes tahtis Mercedesega abielluda, kuid preili oli oma kallimale truu, kui Dantes kolm kuud merel oli. Dantese teine vaenlane oli Danglars, kes oli kaubalaeva Pharaani raamatupidaja. Ta oli Dantese peale kade, sest kui nad merel olid, suri laevakapten ajupletikku ning trimees Dantes sai laeva kapteniks. Dantes kihlus Mercedesega ning
Austria-Ungari vastast sjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sjaga, kui too ei j Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega vlja ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale le noodi sjakuulutusega.[2] Saksamaal ettevalmistatud sjaplaani alusel pidi peamine lk Prantsusmaale antama lbi Belgia, mistttu esitati 2. augusti htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise thtajaga ultimaatum, milles sdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nuti endale luba Belgiasse ved sisse viia.[2] 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sja. Peale keelduva vastuse saamist ultimaatumile, letasid 4. augustil saksa ved Belgia piiri. Kuna 1839. aasta lepingu jrgi pidi Suurbritannia sekkuma, kui rikutakse Belgia neutraliteeti, siis esitasid nad samal peval Saksamaale ultimaatumi vgede vljaviimiseks Belgia territooriumilt. Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele
annaabi.ee 
