siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse. Ta teatab aga, et on vljapsu oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester mngib. Isebel pole esitusega rahul ning teeb ettepaneku, et ta viks ise sama
Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa
teadlikum ning oskan kindlasti inimestega vesteldes, nende lausetest leida hma kui see peaks seal peidus olema. Reageerinud olen ma hma ajamisele enamasti enda poolse vastuvitega. Kuna igal inimesel on igus oma arvamusele, siis seletangi hmajale ra ka enda poolse vaate ja teen talle enda videtega selgeks, et temal ei ole igus vi tema argumendis on viga. Kui inimene nii vga vajab seda hma ajamist siis lasen tal selle lpetada ja kuulan ta ra. Kui ta aga oma lausetes mind ei sdistab siis segan jutule vahele ning ritan tema argumenti muuta. Arvan, et igasugusel hma ajamisel on phjus. Vibolla inimene, kellega vestlen ei ole oma argumenti vimalikult palju analsinud ja ei oma kindlat seisukohta ning lbi hma ajamise tunneb ta end mingil mral kindlalt ja teistest targemini.
emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse kigus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab ksi kasvatamst,neb last, kui pattu, (Margaretal hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust lheb teda pstma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei linud, sest sdistab Fausti selles, et ta ta maha jtts ja nii kaua kadunud oli, Margaretale ei meeldi Mephisto, tee res on hauad, millest Margareta sdametunnistus ei suuda mduda. Margareta tahtis oma pattude eest surres need nagu heastada. Margareta hing sai pstetud inglite poolt. Kirjanduses vaadatakse esimest osa kui vkest maailma ja teist osa kui suurt maailma. 4) II osa M viib Fausti ballile, kus Faust kohtub teispoolsusega. Ta armub hte naisesse, kes on vaim ja kellega koos ta kahjuks olla ei saa.
halvaks. Kuigi kik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult vimu teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu
annaabi.ee 
