Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Näiteks: J. C. Dahl "Vesuuvi purskamine" Salvador Dalí "Mälu püsivus" (ka "Pehmed kellad" või "Sulanud aeg") Vincent van Gogh "Päevalilled" Fresko seinamaaliliik ja -tehnika. Näiteks: Viimane kohtupäev. Michelangelo fresko (15351541) Sixtuse kabelis Vatikanis. Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos. Giotto di Bondone Neitsi Maarja sündimine (Cappella degli Scrovegni, Padova) Akvarell maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Näiteks: Köler, ,,Kunstniku sünnikoht". Aub KUMUs. Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Näiteks: Köler ,,Lorelei needmine munkade poolt", KUMUs. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Louvres. Salvador Dali "Uni" Seinamaal - maalitud seinale. Näiteks:
Itaalia. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri Giotto di Bondone. kirikus. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus peab Püha Joakimi nägemus. lindudele jutlust. 1297-99. 1304-06. Fresko. Cappella Fresko Assisi Frantsiskuse Scrovegni, Padua. kloostri kirikus. Giotto di Bondone. Giotto di Bondone. Giotto di Kristuse taganutmine. Viimne kohtupäev. 1304- Bondone. 1304-06. Fresko. Cappella 06. Fresko. Cappella Madonna. u. Scrovegni, Padua. Scrovegni, Padua. 1310. Vitraazh.
kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus.
primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. ● GIOTTO di BONDONE (1266-1337) ● Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus.
CIMABUE Esimene tahvelmaali meister olevat olnud Firenzest pärit Cimabue Esialgu Itaalias 2 peamist tahvelmaalikeskust Firenze ja Siena Cimabue tahvelmaalid on halvasti säilinud, oluline on see, et ta loob Siena maali koolkonna, tema õpilaseks on gooti ajastu kuulsaim maalikunstnik Giotto GIOTTO Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina Suurteoseks peetakse Veneetsia läheduses asuva Arena/Scrovegni kabeli seinamaale Mõlemad kunstnikud on töötanud ka Assisis (Kesk-Itaalias asuv väikelinn), mis on kuulus Püha Franciscuse sünnilinnana Seal on 2 temale pühendatud kirikut (Assisi kirikud) ja seal Giotto ja Cimabue seinamaalid Giotto on püüdnud kasutada natukene ka ruumiillusiooni, aga selle perspektiiv on kohmakas, kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule DUCCIO
annaabi.ee 
