Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Kanadasse. Kirjeldades oma reisiraamatus avastatud maad, nimetas ta riiki põlisasukate sõna "kanata" järgi "Canada" mis tähendas mis tähendas "Väike küla" Alguses Inglismaa ja Prantsusmaa jagasid maad, kuid 18. sajandi lõpuks kuulus enamus maaalast Inglismaale. Pärast mõningaid konverentse ühines Kanada ,,Ühtseks Kanada riigiks" 1.juulil 1867. aastal
suurem osa pinnasest kaetud igikeltsa ja – jääga. Kuna Kanadal on suures koguses jõgesid, siis on äratasunud arendada riigis hüdroelektrienergia kasutust ja tehnoloogiat. Põllumajandus Põhilised põllukultuurid soojemates kohtades on: nisu, suhkrupeet, lina, mais, kaer ja rukis. Jahedamates ainult mõned neist. Lähiaastatel on Kanada farmerid hakanud kasvatama ka riisi tulenevalt Aasia maade inimeste populatsiooni kasvamisest. Puu- ja köögivilju kasvatatakse põhiliselt Nova Scotias, edela Ontarios, edela British Columbias, New Brunswickis ja Quebecis. (Joonis 1). Põhilised produktid on: õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, visikud, kirsid, maasikad, vaarikad ja pamplid. Sarapuid ja viinamarjapuid kasvatatakse ida Kanadas ja British Columbias. Manitobas kasvatatakse tatart, mille jahu eksporditakse põhiliselt Jaapanisse. Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu
3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas. 1604. aastal asusid prantslased esimeste eurooplastena püsivalt Kanadasse elama. 1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks. Inglased rajasid 1628
suurim rebasekasvatus, kuna see reostas kohalikud veevarud; ligikaudu samal ajal ilmnes Poolas läbiviidud uuringust, et karusloomakasvatust ümbritsev pinnas oli saastunud nematoodide ehk ümarusside tõttu. Soome linnas Kaustinenis tuli põhjavee tarbimine lähedal asuva karusloomakasvatuse tõttu lõpetada. USA-s Wisconsin’s pandi kinni mingikasvatus peale seda kui lähedalasuvast kaevust võetud proovid näitasid kõrget nitraatide kontsentratsiooni [6]. Nova Scotias on kohalikud mures, kuna mingikasvatuse tõttu levivad Yarmoth’i lähiselt asuvas jões vetikad, mis on nii mürgised, et inimesed on sunnitud vältima igasugust kontakti jõeveega. [10] 6 Mitmetes riikides võib kohata karusnahatööstuse poolt sissetoodud liike, kes looduslikult selle riigi territooriumil ja sealses ökosüsteemis elanud pole.. Võõrliikide sissetoomine
kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi. 12
See-eest esines valgetel lastel kolju- ja näopiirkonna nahakasvajaid, mida ei täheldatud mustanahalisel kontingendil. Siinkohal tuleb arvestada, et need piirkonnad on pidevalt eksponeeritud ka päikesevalgusele (UV-kiirgus, mille nahavähki soodustavat toimet on palju uuritud). 6. 6. Tuberkuloosihaiged, keda fluoroskopeeriti ja röntgenografeeriti korduvalt. Selles grupis on täheldatud sagenenud haigestumist rinnavähki. Uuriti patsiente Nova Scotias ja Uus-Inglismaal, mõlema uuringu tulemused olid sarnased. Raske on midagi öelda patsientide dooside kohta, kuid võib oletada, et eriti fluoroskoopia puhul olid need väga kõrged, sest osadel patsientidel tekkisid sagedamini fluoroskopeeritud rindkerepoolel kiirguskahjustuse nahanähud. Uuritud on ka naisi, kes said radioteraapiat post partum mastiidi raviks. Ka neil esineb rohkem rinnavähki. Vähiteke kiiritatud katseloomadel
annaabi.ee 
