põhimõttel mängitavad plaatpillid, ja näiteks käega pillile lüües, raputades - liigutades, erinevaid helisid (sahinad, kõrinaid, plärinaid jmt.) tekitavad pillid. Seda ainulaadset ja originaalset pillide hulka on hakatud kutsuma Orffi instrumentaariumiks. Günther-kooli tuntumaid õpilasi oli Gunild Keetman(naine), kellest hiljem sai Orffile truu kaaslane elu lõpuni. Töötades koos, lõidki Carl Orff ja Gunild Keetman 5 köitelise (vihikud) teose: ,,Schulwerk" (1930-55). ,,Schulwerk" on laste muusikalise kasvatuse käsiraamat, tuletatud sõnast ,,wirken" (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise
valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu
valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu
kõlasid ja tämbreid erinevate rütmikombinatsioonide mängimiseks. Kehapill on inimese kõige loomuliku instrument, sest käed ja jalad panevad pilli inimese keha helisema (Keller ,,Einführung in ,,Musik für Kinder""""1963:7). Enne mõiste ,,kehapill" (Body percussion) juurdumisest 70-tel aastatel räägiti kõlazestide (Sound-gesture; Klanggeste) kasutamisest. Kõlazestide hulka arvatakse sõrmenips, käteplaks, põlvepats ja jalamats (snap, slap, clap, step) (Orff / Keetman Orff Schulwerk 1950; Zimmermann ,,Die Welt der Kölperpercussion" 1999). Sõnas ,,kõlazest" avaldub muusika ja liikumise ühtsus, sest ,,kõla" on seotud muusikaga igal kehapuudutusel on oma kõlavärv ja ,,zest" liikumisega heli tekib käte ja jalgade vastavast liikumisest. Mõistes ,,kehapill" tõuseb tegevusena esikohale pillimäng. Keha on see pill, millel mängitakse. Eesikeelses vastavas terminoloogias on tänapäeval enamlasutusel mõiste ,,kehapill".Kehapillil
23 · Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. · Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. · Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Ooperid Der Mond 37-38 , Die Kluge 41-42 , Antigone 47-48, Oedipys der Tyrann 59 Monteverdi teoste töötlused: Orpheus, 1925 ja 40 Tants der Spröden 25, 40 Ariadne kaebelaul 25, 40 Bela Bartok 1881-1945 Sündis Ungari provintsilinnakeses Nagyszentmiklos´is. · Kasutada seda, mis on viisis juba olemas · Kasutada seda, mida viisis ei ole
annaabi.ee 
