Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''.
.. Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. 3. Sõprade ringis. Loominguline küpsus. Elu lõppaastad (1818-1827) Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Masendavast mõjust, mida avaldavad Schubertile kodused lahkhelid, kõnelevad tema kirjavahetus vendadega ja heliloooja enese ainus kirjanduslik teos autobiograafiline allegooria "Minu unenägu". Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega.
klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822, kvartett a-moll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"- 1823 ja "Talvine teekond"- 1827, koguteos "Luigelaul" jt)
sümfooniat, kaks klaverisonaati ja keelpillikvarteti. 1817 loobus Franz Schubert koolitööst, pühendudes täielikult muusika loomisele. Isa nägi ette muusiku viletsat elu ning püüdis poega suunata koolmeistri ametile, ent Schubert ei allunud. See põhjustas tüli ja poeg lahkus kodust jäädavalt. Helilooja kirjutas ühe teose teise järel, mõnel päeval isegi kümme laulu, kuid elas sellest hoolimata suures materiaalses puuduses. Ka armastus polnud Franz Schubertile soosiv, Therese Grobil, agulineiul ei lubatud vaese mehega abielluda. Vahemikus 1818-1822 tegi katsetusi ooperizanris, tema eluajal ei kantud aga ühtegi neist loodud avalikult ette. Rahapuudus pani meest ka nälga kannatama, millest päästsid vaid sõbrad. Korraldati ,,schubertiaate", koosviibimisi, kus nauditi Schuberti muusikat, mida ta tihti käigupealt lõi. Seltskonda kuulusid näiteks Joseph von Spaun, Albert Stadler, Franz von Schober ning kõige tähtsamaks laulja Johann Michael Vogl
keskendatult ja süvenenult. Saksa romantikud hindasid kunstis filosoofilist sügavust ja pidasid muusikat kunsti algpõhjuseks. Neid rõhus kunsti ja kunstnike seisund kaasaegses kodanlikus ühiskonnas, seevastu tundus neile keskaegsete käsitööliskunstnike elukord väga ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda. Caspar David Friedrichi eelkäijad olid vanasaksa meistrid, keda sel ajal väga hinnati. Ta otsis maastikust ,,maailma hinge", kui kasutada ühe tema kaasaegse väljendust, ta otsis seda igast loodusesopist, igast lihtsaimast motiivist
keskendatult ja süvenenult. Saksa romantikud hindasid kunstis filosoofilist sügavust ja pidasid muusikat kunsti algpõhjuseks. Neid rõhus kunsti ja kunstnike seisund kaasaegses kodanlikus ühiskonnas, seevastu tundus neile keskaegsete käsitööliskunstnike elukord väga ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda. Caspar David Friedrichi eelkäijad olid vanasaksa meistrid, keda sel ajal väga hinnati. Ta otsis maastikust ,,maailma hinge", kui kasutada ühe tema kaasaegse väljendust, ta otsis seda igast loodusesopist, igast lihtsaimast motiivist
Terve elu oli vabakutseline 9 sümfooniat 3. sümfoonia „Eroica“- Napoleoni auks Franz Schubert (1797-1828) Kannatas kogu elu puuduse all ning oli sageli haige, ei leidnud omale tööd. Kirjutas üle 600 laulu. Tema laulud ei olnud avalikult tuntud, ta esitas neid kitsas sõpraderingis ühistel seltskondlikel koosviibimistel, mida tema nime järgi nimetati šubertiaadideks . Tänu Schubertile tekkis uus muusikažanr kammerlaul ehk lied. Lied- nendes lauludes on soolohääl ja klaveri saatepartii terviklikult läbi komponeeritud. Muusikakuulamine Schubert „Metshaldjas“ (Goethe tekstile kirjutatud laul) klaveriosa on ootusärev nagu hobuse kappamine. „Ave Maria“ Schubert hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse. „Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Romantism 1820-1880