ARTUR SCHOPENHAUER Elulugu: Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788.aastal Saksamaal, Danzigis. Ta reisis palju Euroopas, elades Prantsusmaal(1797-1799), Inglismaal(1803) ja Saksamaal, omandades igas riigis kohaliku keele. Mõningatel andmetel võis Shopenhaueri isa teha enesetapu lahkudes 1805. See mõjus Schopenhauerile raskelt ja ta mattis ennast tööga.(hilisem tsitaat:" Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud.") Magnus Kolk 2012 2 Saksamaal Göttingeni ülikoolis õppis ta metafüüsikat ja psühholoogiat. Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast
"deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ... See maailm on võimu tahe - ja ei midagi muud! Ja ka teie ise olete võimu tahe - ja ei midagi muud!" Sellelt taustalt lähtudes teostab Nietzsche väärtuste ümerväärtustamist:
"deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ... See maailm on võimu tahe - ja ei midagi muud! Ja ka teie ise olete võimu tahe - ja ei midagi muud!" Sellelt taustalt lähtudes teostab Nietzsche väärtuste ümerväärtustamist:
E-keskkonda. 3. E-hoiaku sissevõtmine: E-hoiaku teoreetikute järgi pole E-hoiak mingi tunne ega emotsioon, vaid teatud viis asjade vaatamiseks, kuulamiseks... Kuna E-hoiaku sissevõtmist käsitletakse tahtlikuna, saame küsida sellise tegevuse õigustamise järele: Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. Näitlikustage Schopenhauerile tuginevat E-hoiaku õigustamist! Episteemiline õigustamine: metafüüsiline on kategoriseering. A. Schopenhauer: E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus! Kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest (omamissoov jms) ja väljaspool asja seoseid/suhteid teiste asjadega, tunnetame asja ideed (platonlikus mõttes), asja olemust. ,,asjana" võime mõista mis iganes asja (nt suvalist füüsilist eset, moraalset olukorda, jne). 5
on universaalne metafüüsiline väärtus 3)filosoofia poetiseerimine ja poeesia filosofeerimine 4) Novalis: Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam 5) reaalsuse ja ideaalsuse piirid ühte elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame Nimed: Hoffmann, Hugo, Swinburne, Rulke, Mallarme, Verlaine, Maeterlink, Gide, Poe, Brjussov SCHOPENHAUER: Maailm kui tahe ja kujutlus Lähtub Kantist, kellele maailm iseeneses tunnetamatu. Schopenhauerile see kujutlus, mida juhib tahe. Varem põhiküsimus, kuidas maailma tunnetada või universaalset teadmist saada. Schle asi iseeneses tahe, mis on tume ja allutamatu, kõik muu meie kujutlus. Uus põhiküsimus kuidas hallata tahet. Maailmas pole tõde, see vaid tahtest määratud fiktsioon. Hakatakse otsima olemise tarkust. Pääsetee tahte valitsetud maailmast leiab Schopenhauer kunstist ja Kanti määratlusest, et kunst on huvitu. Kunst Schle asjade nautimine nende endi
annaabi.ee 
