tegevuses, mida tehakse selle enda pärast. Töö on mõttekas ainult juhul, kui selle saab muuta mänguks, nii et seda tehtaks rõõmuga ka siis, kui sellest mingit kasu pole. Ja see on võimalik. Schlick ei ütle siiski, et elu mõte on mäng, vaid et elu mõte on noorus, sest nooruses on mäng valdav. Sellest järeldub, et kui mind näiteks tapetakse, kui ma olen 10-aastane, siis ma olen tõenäoliselt elanud elu, mis on täis mõtet. Nooruse puhul ei ole Schlicki järgi siiski asi ajas. Kui vana inimene teeb oma tööd põhiliselt puhtast rõõmust, siis võib teda pidada nooreks. Täielikult mõttekaks eluks tuleb jääda alati nooreks. Mis on elu mõte? Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud. Elu on mäng mille reeglid, tasandite
Viini ring ja Kurt Gödel. Nagu eelnevalt mainitud sai Kurt Ülikoolis oma loogika teadmised Rudolph Carnap'ilt, kes oli Saksmaa päritoluga filosoof ning Hans Hanh'ilt, kes oli Austria matemaatik. Rudolph ja Hans kuulusid ,,Viini ringi". Viini ring oli filosoofide ja teadlaste ring, mida juhtis mees nimega Moritz Schlick. Nad käisid koos üle nädala aastatel 1924 -1936 ja nende lähenemist filosoofiale hakati nimetama loogiliseks positivismiks. 1936 lasi üks õppur Mortz Schlicki maha ning ring lagunes. Kuigi Kurt Gödel ise ei kuulunud Viini ringi, meeldis talle nende koosolekuid külastamas käia ja nende diskussioonides osaleda. Need mõjutasid teda väga. Gödel Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. Instituudis kohtus Gödel Albert Einstein'iga, kellega nad väga hästi läbi said ja lõpuks sõpradeks said. Instituudis hakkas Gödel huvi näitama matemaatika filosoofia suunas. Ta avaldas
b. tõene, kui jutt on matemaatilisest ehk puhtast geomeetriast Õige vastus! Millise väitega nõustuks Karl Popper ("Oletused ja ümberlükkamised")? Väide võib olla tõene, kuigi kellelgi pole otsustavaid argumente selle väite kasuks Õige vastus! Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. Moritz Schlicki arvates ("Tunnetuse vundamendist") seisneb nn formaalne tõesus väidetevahelises kooskõlas ehk vasturääkivuste puudumises Carl Gustav Hempel i arusaama kohaselt ("Tõesusest matemaatikas") Õige vastus on: on puhta matemaatika tõed analüütilised. Albert Einsteini arvates ("Geomeetria ja kogemus") Vali üks: c. on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte Õige vastus!
Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani. Viini ringi olulise liikmena võib nimetada Austria-USA semantikut ja filosoofi Rudolf Carnapit (1891-1970). Loogilise positivismi peamiseks tulemuseks on filosoofia kui sellise rolli muutumine. Loogilised positivistid nõudsid, et filosoofia peab olema teaduslik ja keeruliste maailmapiltide asemel tuleb produtseerida selget mõtlemist. Kuigi suurem
Teaduse ja filosoofia ülesanne on anda positiivseid teadmisi meeleliste nähtuste kirjeldusi. Positivismi rajajateks on veel ka utilitarist J. S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970)
annaabi.ee 
