aluse pannud. Andis õpilastele hea ja kriitilise ettevalmistuse. Schrirren tegeleb aktiivselt allikate otsimise ja selgitamisega. Arhiivi reisid Lääne-Euroopas ja Venemaal, dokumente Liivimaa allakäigust ehk 1587-1562 Liivimaa-Venemaa sõda. Allikad köidetena. 11 köitest allika publikatsioon. ,,Quellen zur Geschihte des Untergangs livländisches Seögständigkeit I-XI" 1861-1885. Ka Rootsi allikate säilitamine TÜ all Schirreni idee. Schirren 1840. aastail demokraat, vastu aristrokaatia ülemvõimule. Kalduma konservatismi, kaitsma aadli seisuslikku ühiskonna mudelit, mille vastu Moskva press. Püüab kaitsta Balti provintse, nende ajalugu ja eriseisundit. 1862 asutas Dorpati Tagesblatti, mis ilmus 1,5 aastat. Ajakirjal polnud menu, 1864 algavad noorsoole suunatud populaarsed loengud. Avalikud loengud kõigile TÜs. Plettenbergi kangusest, Liivimaa maanõunik
polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli. Friedrich Georg von Bunge- kõige olulisem baltisaksa õigusajaloolane. Uuris, kogus ja publas meeletult Vana-Liivi allikaid, eriti õigusajalugu. Tänu talle on Liivi keskaega uuriva ajaloolase töö palju lihtsam! Sest tema algatas kõik need suurepärased sarjad nagu LUB, Brieflade ja ka Schirreni Liivi sõja aegne diplomaatika. Oli nii Tartu linnaametnik kui ka TÜ professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära Saksamaale minema, aga jätkas selagi Balti ajaloo uurimist. Tema järel tuli väga suur koolkond baltisaksa õigusajaloolasi. dotsent August Heinrich Hansen- oli TÜ-s privaatdotsent, uuris põhjalikult Läti Henriku
AASTATE LÕPP 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu koguva slavofiilsuse ja venestuse eest (,,Liivimaa vastus"). Sai üle-Venemaaliselt tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (1869) Balti kubermangudes seni kehtinud õiguslikku korda, viidates Uusikaupunki rahuga Venemaa poolt antud garantiidele. 1870
Jõuti selleni, et äärealad, sh Balti kubermangud tuleb venestada. 1868. aastal vene slavofiil, intellektuaal Juri Samarin, kes avaldas raamtu ,,Venemaa äärealad", kus ta kutsus üles baltimaid venestama. Karl Schirren võttis Samarini kirjatöö ette ja kirjutas vastukirja ,,Liivimaa vastus härra Juri Samarinile". Paljuski võttis kokku sellesama, mida baltisaksa seltskond siin mõttes ja asus kirglikult kaitsma Balti erikorda ja räägib Liivimaa aadlike ajaloolistest privileegidest. Schirreni ideaaliks oli Patkul (1690-ndatel sattus Rootsi võimudega konflikti), oli üks tema esimesi teaduslikke uurijaid. Uurimine oli seotud vajadustega ajalooliste privileegide leidmiseks. Schirren, tundes ja Vene- ja Liivimaa ajalugu, oskas tüli suureks puhuda. Tema jaoks lõppes tüli nii, et oma elu teise poole veetis Saksamaal eksiilis. Konfliktist tuleb ka eestlaste jaoks küsimus, kumma poolega kaasa minna, või leida hoopis oma tee. 1860-ndate teisel poolel hakkab seltskond nii Eestis
annaabi.ee 
